Euroopa suurim sadam valmistub konfliktiks Venemaaga, reserveerides ruumi sõjavarustust vedavatele laevadele ja planeerides, kuhu kaupa sõja puhkemise korral suunata.

Rotterdami sadamavalitsuse tegevjuht Boudewijn Siemons ütles, et nad koordineerivad naaberlinna Antwerpeniga, kuidas toime tulla Briti, USA ja Kanada sõidukite ja varustuse saabumisega, vahendab Financial Times.

„Kõik terminalid ei sobi sõjaliste kaupade käitlemiseks,” ütles ta Financial Timesile antud intervjuus. „Kui oleks vaja vedada suuri koguseid sõjalisi kaupu, vaataksime Antwerpeni või teiste sadamate poole, et nad võtaksid üle osa võimsusest, ja vastupidi. Me näeme üksteist üha vähem konkurentidena. Ja muidugi konkureerime seal, kus vaja, aga teeme koostööd seal, kus saame.”

Rotterdami meetmed on osa sõjaks valmistumise lainest kogu mandril. EL koostab kuni 800 miljardi euro suurust relvastumise plaani, püüdes USA presidendi Donald Trumpi nõudmistele vastates muutuda kaitsevaldkonnas iseseisvamaks ja heidutada Venemaa agressiooni ajal, mil Vladimir Putini täiemahuline sissetung Ukrainasse on jõudnud neljandasse aastasse.

Holland on koos oma NATO liitlastega lubanud suurendada kaitsekulutusi 5 protsendini SKP-st. Mais teatas Hollandi kaitseministeerium, et Rotterdam peab NATO palvel pakkuma ruumi mitme sõjalist lasti vedava laeva käitlemiseks.

Siemonsi sõnul seisab üks või mitu laeva kai ääres mitu nädalat neli või viis korda aastas, kuigi nende asukoht võib muutuda. Rotterdami konteinerterminal on ainus koht, kus sadam saab laskemoona ohutult ühelt laevalt teisele üle kanda.

Samuti toimuvad seal mitu korda aastas amfiibõppused.

Sadam on varemgi relvastust käidelnud, eriti Lahesõja ajal alates 2003. aastast, kuid isegi külma sõja haripunktis polnud seal spetsiaalset kaid.

Antwerpen võtab regulaarselt vastu varusid Euroopas paiknevatele USA vägedele.

NATO peasekretär Mark Rutte hoiatas juunis alliansi liikmeid, et Venemaa võib ühte neist rünnata enne 2030. aastat.

Rotterdam laiutab Hollandis 42 km ulatuses mööda Meuse’i jõge. See käitleb aastas umbes 436 miljonit tonni kaupa, võttes vastu 28 000 laeva meritsi ja 91 000 laeva jõe kaudu Saksamaalt ja Euroopa sisemaalt.

Pärast seda, kui EL kehtestas Venemaale sanktsioonid, kaotas sadam umbes 8 protsenti oma kaubavahetusest, peamiselt naftast.

Antwerpen käitleb aastas 240 miljonit tonni kaupa, mis teeb sellest suuruselt teise sadama EL-is.

Siemons ütles, et kaks sadamat teevad koostööd ka Euroopa iseseisvuse parandamiseks. „Meie meeskonnad teevad üha tihedamat koostööd mitmel teemal, sealhulgas vastupanuvõime osas.”

Covid-19 pandeemia, mis pani Euroopa riigid kaitsevahendeid ja ravimeid kokku ostma, paljastas nende sõltuvuse vähestest tarnijatest, näiteks Hiinast ja Indiast.

Siemonsi sõnul oli järjekordne õppetund Venemaa naftavoogude järsk vähenemine pärast Ukraina sissetungi.
Ta kutsus Euroopa riike üles varuma rohkem olulisi varusid, nagu nad teevad naftaga. EL nõudis liikmetelt 90-päevase strateegilise naftavaru hoidmist pärast 1973. aasta naftakriisi, kui Araabia riigid piirasid tootmist, et avaldada Iisraeli-konflikti ajal läänele survet.

„Me peaksime sama tegema selliste asjadega nagu vask, liitium, grafiit ja mitmed teised kriitilised toorained,” ütles Siemons.

„Meil on see naftas olemas, gaasis veel mitte ja loomulikult on meil Euroopas mõned gaasiväljad, mis suudavad seda pakkuda, aga me peaksime vaatama laiemat strateegilise vastupanuvõime spektrit, ka farmaatsiatoodetes ja kus seda üles ehitada? Ja kui vastupidav sa ühiskonnana oled? Ja see muutub üha olulisemaks, kuna maailm muutub üha ebastabiilsemaks,” märkis ta.

Ta ütles, et sadamate ümbruses asuvad piirkonnad, kus on head jaotusvõrgud, sobiksid selliste varude jaoks. Osa Hollandi strateegilisest naftareservist asub Rotterdamis.

EL peaks teisipäeval avalikustama „varude kogumise strateegia”, mis hõlmab meditsiinitarbeid, kriitilisi tooraineid, energiaseadmeid, peavarju ning potentsiaalselt toitu ja vett.