Ukraina peamised liitlased Euroopas kavatsevad taotleda kümneid miljardeid eurosid Euroopa Liidu laenudest, et ühiselt osta relvi sõjast räsitud riigile ja tugevdada kaitsevõimet.

Enne eilset teisipäevast 29. juuli tähtaega, mil sai taotleda uut 150 miljardi euro suurust Euroopa julgeolekuabi rahastamisvahendit relvalaenude ostmiseks, teatasid mitmed EL-i riigid Politicole, et kaaluvad selle raha kasutamist Ukraina abistamiseks Venemaa täiemahulise sissetungi vastu.

Komisjon pakkus laenukava välja märtsis osana oma laiemast programmist ReArm Europe ning selle eesmärk on edendada Euroopa kaitsetööstust ja vähendada bloki aastakümneid kestnud sõjalist sõltuvust Ameerika Ühendriikidest.

Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Hispaania, Soome, Ungari ja Leedu on ametlikult avaldanud huvi laenude taotlemise vastu, ütles EL-i kaitsepressiesindaja Thomas Regnier teisipäeval ajakirjanikele.

Teised riigid, sealhulgas Läti, Bulgaaria ja Kreeka, andsid mõista, et teevad seda enne teisipäeva südaööl saabuvat tähtaega.

Selle skeemi kaudu relvade ühise ostmisega saavad riigid tagada madalama hinna, kui nad saaksid seda üksi tegutsedes ja seejärel relvastust Ukrainasse tarnides.

Tõenäoliselt taotleb laene ka Prantsusmaa, samas kui Saksamaa, Rootsi ja Holland peaksid nende valitsuste plaanidega tuttavate inimeste sõnul loobuma.

Siiski saavad isegi riigid, kes laenu ei võta, ühishangetes osaledes relvatarnete kulusid vähendada.

Euroopa riigid seisavad silmitsi kasvava survega suurendada oma relvavarusid ja suurendada sõjalist abi Ukrainale pärast seda, kui USA president Donald Trump andis märku soovimatusest jätkata Kiievi sõjalise pingutuse rahastamist.

Riigid kaaluvad ka relvade otsest ostmist Ukraina ettevõtetelt, mida SAFE programm soodustab. See võimaldaks Kiievil suurendada kaitsetööstuse ja tehnoloogilise integratsiooni ulatust EL-iga, ütles Ukraina diplomaat.

EL-i kaitsevolinik Andrius Kubilius kirjutas eelmisel neljapäeval, et vähemalt 20 riiki nõuavad skeemi raames kuni 100 miljardit eurot. Lõplik summa selgub teisipäeval, laenutaotluste esitamise tähtajaks, kuigi Brüssel on andnud mõista, et isegi hilinejaid ei pöörata tagasi.

Brüssel on pakkunud laenude ja kuni 15-protsendiliste ettemaksete tagasimaksmiseks 45-aastast ajakava. Odavaid pikaajalisi laene rahastatakse EL-i tasemel võlaga, kasutades ära bloki kolmekordse A krediidireitingut.

Programm meeldis algselt umbes 20 riigile, kellele EL-i laenud olid soodsama intressimääraga kui turg pakuks, kui nad laenaksid oma nimel.

Algselt tundus pakkumine aga vastuvõetamatu jõukatele Põhjamaadele nagu Rootsi, Taani ja Soome, kes suhtuvad ühistesse laenuskeemidesse umbusklikult ja kellel on tugevad krediidireitingud.

Püüdes meelitada neid Ukraina liitlasi skeemi, kutsusid Kubilius ja majandusvolinik Valdis Dombrovskis EL-i riike üles kasutama SAFE-i Ukrainale relvade ostmiseks.

„Kutsume teid tungivalt üles kaaluma, kuidas kaasata Ukrainat oma plaanidesse. Ukraina hanked, koos Ukrainaga ja Ukrainas võivad meie kollektiivsele julgeolekule olulist rolli mängida,” ütlesid nad selle kuu alguses liikmesriikidele saadetud kirjas.

Suure võla ja eelarvepuudujäägiga riigid nagu Austria ja Itaalia on laenude võtmise suhtes vastumeelsemad, kuna kardavad oma olemasoleva võla suurenemist, kuna see võib edasi lükata nende väljumist EL-i karistusmenetlusest ülekulutajate vastu, ütlesid ametnikud.

Prantsusmaa, kes on pikka aega toetanud EL-i suuremaid kaitsekulutusi, võtab laenud tõenäoliselt vastu vaatamata oma siseriiklikele eelarvepiirangutele. Belgia, keda koormab samuti suur võlg, nõuab skeemi raames 7–11 miljardit eurot, ütles asjaga kursis olev ametnik.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles esmaspäeval, et tema riik taotleb skeemi raames 1,2 miljardit eurot laenu.