Euroopa Liit kaotas läbirääkimistel tollisõja Ameerika Ühendriikidega, vahendab Financial Times.

Väljaande andmetel ei ole EL teel sama soodsa kokkuleppe saavutamise suunas kui Suurbritannia, kes sõlmis juuni lõpus Ameerika Ühendriikidega põhimõttelise kokkuleppe kümneprotsendilise tollimaksu taseme kohta.

Brittidel õnnestus oluliselt vähendada auto- ja lennundustoodete sektoripõhiseid tariife.

Riigid jätkavad nüüd läbirääkimisi terase- ja alumiiniumitariifide üle, mille Ameerika Ühendriigid on ähvardanud kehtestada ülemaailmselt 50-protsendilises ulatuses, ning põhimõtteline kokkulepe on saavutatud.

FT andmetel oleks EL valmis allkirjastama sama põhimõttelise kokkuleppe üldiste 10-protsendiliste tariifide kohta nagu Suurbritannia. Ajalehe andmetel ei saa EL aga Ameerika Ühendriikidelt sama head sektoripõhiste tariifide kokkulepet.

USA presidendi Donald Trumpi seatud tähtaeg kaubanduslepingute sõlmimiseks on täna ehk 9. juuli. Läbirääkimiste partnerid, kes jäävad kokkuleppeta, seisavad silmitsi täiendavate tariifidega, mille president kehtestas aprilli alguses.

Soome Iltalehti info kohaselt on Euroopa Komisjon oma presidendi Ursula von der Leyeni juhtimisel püüdnud teha sama, mida Suurbritannia, kes põhimõttelise kokkuleppega ostis endale lisaaega sektoripõhiste tariifide läbirääkimisteks.

FT andmetel pani EL-i leebem reaktsioon Trumpi tariifidele aprillis liidu nõrgemale läbirääkimiste positsioonile.

Aprillis oli ebamõistlik reageerida otse Trumpi ebaseaduslikele tariifidele, kuna see jättis komisjonile vähe manööverdamisruumi olemasolevate tariifide vähendamiseks, ütles Euroopa Parlamendi siseturukomisjoni esinaine Anna Cavazzini FT-le.

EL uskus, et tema suurus maailma suurima kaubandusblokina annab talle aja jooksul läbirääkimistel olulisema eelise.

Britid seevastu olid oma sammudega kiired. Riigi peaminister Keir Starmer saatis oma läbirääkija „diili” sõlmimiseks juba varakevadel.

Meie lähenesime sellele äritehinguna, mitte kaubandusläbirääkimistena. Oleme tegutsenud ausalt, mõistnud, mida USA püüab saavutada, viinud oma riigi nende riigiga kooskõlla ja olnud paindlikud, ütleb FT-le anonüümne Briti allikas.

EL-i läbirääkijaid on nende lähenemisviisi pärast kritiseeritud. Teiste hulgas on Saksamaa kanstler Friedrich Merz nimetanud kaubanduspoliitika eest vastutavat komisjoni oma lähenemisviisilt liiga keeruliseks ja lootnud Ameerika Ühendriikidega „kiire kokkuleppe” saavutamist.

Iltalehti andmetel on EL-is erinevaid arvamusi selle kohta, kui karmilt peaks liit Ameerika Ühendriikidele reageerima.

Teiste hulgas on Prantsusmaa üks riike, kes on läbirääkimistel nõudnud tugevamat seisukohta. Samuti on liit valmis rakendama vastumeetmeid, kui läbirääkimiste tulemus EL-i jaoks piisavalt hea ei ole.

Soome, nagu ka Euroopa Komisjon, toetab ettevaatlikumat lähenemist, jättes vastumeetmed tulevasteks valdkondlikeks läbirääkimisteks.

Viimane lähenemine võib samuti olla tark valik, kuna Trump on teatanud, et laiendab oma kaubandussõda.

Teisipäeval teatas president, et kehtestab Ameerika Ühendriikidesse imporditavale vasele 50-protsendilise tariifi. Lisaks võivad ravimid ja pooljuhid silmitsi seista kuni 200-protsendiliste tariifidega.

Suurbritannia on selles osas juba sammu võrra ees. Läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega lubati riigi läbirääkijatele, et saareriik saab oluliselt paremad tingimused muu hulgas ravimite ja vase tariifide osas.

FT andmetel pole EL-il seevastu mingeid garantiisid, et ta saab üldse alandada terase tariife, mis on praegu kehtestatud 50 protsendile. Samuti on Ühendriigid keeldunud vabastamast liitu tulevastest farmaatsia- ja pooljuhtide tööstuste tariifidest.