Tallinna kesklinnast ida poole sõites hakkab autoaknast nähtav maastik muutuma. Kõikjal hakkavad paistma ühesugused betoonist kortermajad, mis meenutavad Eesti ajalugu.

Majad ehitati 1970. ja 80. aastatel, kui Eesti oli veel osa Nõukogude Liidust, vahendab Iltalehti.

Oleme jõudnud Lasnamäele, mis on Tallinna suurim elamurajoon. Linnaosas elab üle 118 000 inimese ehk umbes veerand kõigist tallinlastest.

Lasnamäe teeb eriliseks see, et üle poole elanikest on venelased. 2021. aastal oli 57 protsenti linnaosa elanikest etnilised venelased ja 28 protsenti eestlased.

Kokku elab Eestis umbes 285 000 etnilist venelast. Venelased moodustavad umbes 21 protsenti riigi kogu elanikkonnast. Venemaa kodanikke on Eestis umbes 77 000.

Kuigi suur osa Tallinna elanikest elab Lasnamäel, ei ole kõigil neist lubatud eeloleval sügisel toimuvatel kohalikel valimistel hääletada. Kevadel otsustas Eesti võtta kõigilt mitte-EL-i kodanikelt õiguse kohalikel valimistel hääletada.

Otsust põhjendati muu hulgas riigi julgeolekuga.

Kuna piirkonnas väheneb hääleõiguslike inimeste arv, väheneb ka linnavolikogu kohtade arv. Postimees teatab, et Lasnamäe kaotab tõenäoliselt kaks volikogu kohta.

Nõukogudeaegsete kortermajade keskel on suur roheala. Jalutajaid on selles piirkonnas palju isegi keset päeva. Peaaegu kõik möödujad räägivad vene keelt.

Naine, kes tutvustab end Aljonana, on tulnud parki oma koeraga jalutama. Ta on elanud kogu elu Eestis, kuid tema emakeel on vene keel. Ta räägib vaid natuke eesti keelt. Küsimusele, millisesse riiki ta end liigitab, ei oska ta vastata.

Mul pole kodumaad. Ma ei ole ei eestlane ega venelane. Nagu oleksin immigrant, sõnab ta.

Aljona sündis ajal, mil Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa. Kui Eesti iseseisvus, ei andnud riik automaatselt kodakondsust kõigile piirkonna elanikele, nagu enamik endisi Nõukogude vabariike tegi.

Seega ei olnud Aljonal pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühegi riigi kodakondsust. Hiljem taotles ja sai ta Eesti kodakondsuse.

Aljona vanemad on endiselt kodakondsuseta. Eestis elab umbes 60 000 inimest, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Kodakondsuseta inimestel on nn hall pass ehk välismaalase pass.

Kodakondsuseta inimesed saavad kohalikel valimistel viimast korda hääletada eeloleval sügisel. Pärast seda kaotatakse ka nende hääleõigus.

Veebruaris teatas Eesti Rahvusinghääling (ERR), et uuring näitas, et 65 protsenti Eesti kodakondsuseta inimestest sooviks taotleda Eesti kodakondsust.

Kodakondsuse saamiseks tuleb sooritada eesti keele test ja kodakondsustest, mis mõõdab Eesti tundmist.

Immigratsiooni- ja integratsiooniuuringute programmijuht Kristjan Kaldur ütles ERR-ile, et paljude jaoks taandub kodakondsuse saamine ebapiisavale eesti keele oskusele.

Aljona on kogu elu tundnud end teise klassi kodanikuna. Tema sõnul on eestlased alati olnud hierarhia tipus, venelased aga on „prügi”. Tänapäeval on olukord Aljona sõnul veelgi hullem.

„Inimesed arvavad, et kui sa räägid vene keelt, siis sa armastad Putinit. Nad kujundavad minust arvamuse ainult sellepärast, et ma räägin vene keelt,” räägib ta.

Aljona usub, et Venemaa poleks kunagi tohtinud Ukrainat rünnata. Tema ema on pärit Ukrainast, seega on tal ka sugulasi riigis.

Aljona sõnul on venelaste diskrimineerimine märgatav näiteks tööle kandideerimisel.

Kui tööintervjuul on kaks kandidaati, üks vene ja teine eesti perekonnanimega, pole mul mingit võimalust, sõnab ta.

Siiski ei jaga kõik Aljona kogemust. Pargi teiselt poolt tulevad vastu Jelena ja Bella Pavlenko. Bella külastab oma vanaema Jelenat. Temagi elab Tallinnas, aga õpib praegu Soomes.

Bella pole oma vene päritolu probleemina kogenud. Ma ei tunne survet, ütleb ta.

Vanaema Jelena kolis Eestisse kahekümnendates eluaastates. Talle meeldivad eestlased, kuid ta ütleb, et on valitsuses pettunud. Ta ütleb, et võiks Eestis elada ka pärast hääleõiguse äravõtmist, kuid pole otsusega rahul.

Valitsus peaks hoolitsema siin elavate inimeste eest. Siis tahavad inimesed ka riiki toetada, sõnab ta.

Jelena sõnul on võimalik Eestis elada ka ilma eesti keelt oskamata, kuid selleks peab teadma põhisõnavara.

Eestlased ja venelased elavad Eestis erinevates reaalsustes: nad räägivad erinevaid keeli, elavad erinevates piirkondades ja tarbivad erinevat meediat.

Lasnamäe on vene piirkond. Mustamäe ja kesklinn on eesti omad. Tunnen end siin mugavalt, sest enamik inimesi räägib vene keelt, ütleb Aljona.

Eestis on eriti muret tekitanud Venemaa kanalite levitatav propaganda. Paljud venelased tarbivad Venemaa meediat. Pärast Ukraina sõja algust on Eesti piiranud Venemaa kanalite tegevust.

2023.aastal teatas ERR uuringust, mille kohaselt mõistis 66 protsenti 15–24-aastastest Eesti venelastest ühemõtteliselt hukka Venemaa rünnaku Ukrainale. 65–74-aastastest vastanutest mõistis sõja ühemõtteliselt hukka vaid 30 protsenti.

Seevastu toetas Venemaa rünnakut täielikult vaid 4 protsenti 15–25-aastastest vastanutest. Ainult 6 protsenti 65–74-aastastest vastanutest toetas sõda täielikult. Ülejäänud vastajad jäid kahe äärmuse vahele.

Jelena Pavlenko ütleb, et enamik tema tuttavatest venelastest kasutab Eesti meediaplatvorme. Samas usub ta, et tervikpildi mõistmiseks tuleb jälgida erinevaid meediakanaleid.

Aljona ütleb samuti, et jälgib mõningaid Venemaa kanaleid, kuid väldib poliitilist sisu.

Tema oma mullis elamine tähendab, et ta ikka veel eriti eesti keelt ei räägi. Lapsena käis ta venekeelses koolis ja veetis aega teiste venekeelsete inimestega. Eesti keele õppimine ei olnud kohustuslik.

Olukord on aga muutumas. Eesti hakkas venekeelsest õppest järk-järgult loobuma eelmise, 2024. aasta sügisel. Järk-järgult loobumine toimub etappide kaupa. Eesmärk on, et 2030. aastaks oleks eesti keel üldhariduskoolides ja gümnaasiumides ainus õppekeel.

Eesti keele kasutuselevõtt võib mõjutada ka haridustaset. ERR teatas juulis, et Narva linnas kaotas ebapiisavate eesti keele oskuste tõttu töö 45 õpetajat. Keeleeksamil osales 50 õpetajat, kellest sooritas testi vaid viis.

Teisisõnu, me vabaneme pikaajalise pedagoogilise kogemuse ja hea ainealase teadmisega inimestest ning nende asemele tuleb väga suur grupp inimesi, kellel tegelikult pole pikka pedagoogilist kogemust või pole seda üldse, ütles Narva linnapea Katri Raik ERR-ile.

See on nagu haridusega uuesti alustamine Narvas, märkis ta.

Aljonal on 3-aastane tütar, kelle lasteaias räägitakse praegu ainult eesti keelt. Ta ei muretse selle pärast.

See pole nii hull kui täiskasvanutel. Lastel on lihtne õppida mõlemat keelt, märgib ta.

Kui tahad head elu, pead oskama head eesti keelt. Kui lähed arsti juurde, tööintervjuule või ülikooli, pead alati oskama eesti keelt, lisab ta.