NATO riigid otsustasid oma juuni tippkohtumisel suurendada kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sellele pühendub ka Soome.

Eesti on olnud üks Ukraina nähtavamaid toetajaid Venemaa-vastases kaitsesõjas. Eesti tegi kiire hüppe oma kaitsekulutuste suurendamisel, vahendab Yle.

Riigi valitsus otsustas aprillis, et lähiaastatel investeeritakse kaitsesse keskmiselt 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Eesti valitsus on teinud õige ja julge otsuse suurendada kaitsekulutusi kiiresti ja ehitada üles sõjaline kaitse, mis on piisavalt usutav ka Venemaa vaatenurgast, ütleb Kaitseväe juhataja Andrus Merilo intervjuus Yle-le.

Merilo sõnul on kaitseväe olulisemate investeeringute hulgas mitmekihiline õhutõrje ja võimekus läbi viia kaugmaa täppislööke.

Enda kaitsmiseks peab olema võimalik ka rünnata. Sihtmärgid on kaugel ja neid peab olema võimalik hävitada kaugel väljaspool Eestit, ütleb kindralleitnant Merilo.

Selle taga on põhimõte, et kui Venemaa ründab Eestit, tuleb sõda koheselt viia Venemaa territooriumile. Merilo esitles seda ideed eelmisel aastal Yle intervjuus.

Ka Ukraina sõja kogemused on näidanud, et sügaval Venemaa territooriumil toimuvatel täppislöökidel on strateegiline tähtsus, ütleb Andrus Merilo nüüd.

Selleks soetas Eesti muuhulgas kuus raketiheitjasüsteemi HIMARS, mis saabusid riiki aprilli lõpus.

Mitmekihiline õhutõrje seevastu tähendab erineva ulatuse ja kõrgusega õhutõrjesüsteeme, mis moodustavad terviku. Kilbi, nagu Merilo seda kirjeldab.

Võime lüüa kaugele vaenlase selja taha on tema sõnul mõõk.

NATO tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe kohaselt jagatakse viis protsenti SKP-st kaitsekulutusteks kaheks osaks: 3,5 protsenti sõjalisteks kulutusteks ja 1,5 protsenti kaitsega seotud kulutusteks.

Eesti on selleski teerajaja. Kaitseminister Hannu Pevkur ütleb Yle-le antud intervjuus, et kõik viis protsenti tuleks kulutada tegelikele sõjalistele kulutustele.

See on väikese riigi jaoks suur investeering. Eesti SKP oli eelmisel aastal 39 miljardit eurot, seega 5,4 protsenti sellest on veidi üle kahe miljardi euro. Minister hindab nelja aastaga 10 miljardit.

Ainus viis raha kiiresti ja suurtes kogustes saada on võtta rohkem laene. EL on kokku leppinud kaitsevaldkonna võlareeglite paindlikkuses ja me kavatseme seda kasutada, ütleb Pevkur.

Eesti on pidanud nii valitsuse kulutusi kärpima kui ka makse tõstma. Tulumaks tõusis 2025. aasta alguses 22 protsendini ja käibemaks juuli alguses 24 protsendini. Ka tulumaks järgneb eeskujule järgmise aasta alguses, 24 protsendini.

Kas eestlased neelavad kõik selle nurisemata alla?

Rahvas toetab kaitsekulutuste suurendamist. Pevkuri väitel toetab relvastatud riigikaitset vajadusel 80 protsenti kodanikest.

Nii eestlased kui ka soomlased mõistavad väga hästi, milline on meie ühine idanaaber ja mida on vaja teha meie vabaduse säilitamiseks, lisab minister.

Eesti välisministeeriumi tellitud uuring Pevkuri optimismi aga ei toeta. Selle kohaselt toetab kaitsekulutuste suurendamist 5 protsendini SKP-st vaid 41 protsenti eesti keelt kõnelevatest inimestest.

Vene keelt kõnelevatest eestlastest toetab seda ideed vaid kuus protsenti.

Eesti kasvav kaitsetööstus seevastu näeb kaitsekulutuste suurenemises võimalust. Seni on kaks kolmandikku kaitsetööstuse 500 miljoni euro suurusest kogukäibest tulnud ekspordist.

„Eesti enda turg on olnud väike, aga nüüd näeme potentsiaali,” ütleb Eesti Kaitse- ja kosmosetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe Yle-le.

Sisenõudluse kasvades tahaks Koidumäe näha kaitsetööstusettevõtete tootevalikus rohkem mürtsu ja pauku. Mõjuvahendid, nagu ta ise ütleb: lõhkeained, relvasüsteemid ja padrunid.

Sama loodab ka kaitseväe juhataja Andrus Merilo.

„Me vajame relvasüsteeme, mis annavad meile sõltumatuse [teiste riikide tootjatest]. Sõja ajal peaks olema võimalik ise vajalikku varustust ja laskemoona toota,” rõhutab Merilo.

Nii Merilo kui ka kaitseminister Pevkuri jutus kordub mitu korda lootus Eesti päritolu tiibraketile. Mis siis, Kalev Koidumäe, on töös?

Pikk vaikus.

„Ma ei kommenteeri,” vastab Koidumäe laialt naeratades.