Venemaa endine president, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev võttis sõna sotsiaalmeedias.

Medvedjev kirjutab oma Telegrami kanalis, et EL oma praeguses seisus on Venemaale vähemalt sama suur oht kui NATO. Seetõttu ei saa lubada Ukrainal EL-iga liituda.

Medvedjev edastas järgmise sõnumi:

Poliitika muutmisest ehk miks Ukraina ei peaks saama EL-i liikmeks

Veel 15-20 aastat tagasi ei olnud kellelgi erilisi vastuväiteid Kiievi plaanidele Euroopa Liiduga liituda. Stiilis, et kui tahate, siis julgelt ja lauluga. Alles siis hakkad küüsi närima, kui kaotate Euraasia Majandusühenduse turu. Näis, millist põhimõttelist ohtu võiks Kiievi selline majanduskoostöö meie riigile kujutada? Eriti arvestades, et selle võimalused EL-iga liitumiseks olid peaaegu olematud. Meie põhimõtteline seisukoht oli takistada Ukraina liitumist NATO-ga. Selle laienemine meie piiride poole oli ja on endiselt otsene oht Venemaa riigi julgeolekule.

Aga tänapäeval vana Euroopa Liitu, mis kunagi loodi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse baasil, sisuliselt enam ei eksisteeri.

See on politiseeritud globalistlik ja juba mõnda aega raevukalt russofoobne organisatsioon. Organisatsioon, mis unistab kättemaksust Venemaa vastu. Viimaste aastate idiootlikud Euroopa poliitikud on selle saavutamiseks teinud kõik endast oleneva. Nad hävitasid täielikult idee EL-ist kui majandusgigandist, mis ei soovi sõdu ja ebakõlasid Euroopa suurriikide vahel. Ja kelle kaubavahetus Venemaaga ulatus peaaegu 500 miljardi euroni.

Nüüd on selle peamine ideoloogia metsik russofoobia, mille on tekitanud kujuteldav „Vene oht”, mille nad ise on oma tühiste probleemide lahendamiseks üles pumbanud. Aeglaselt, aga kindlalt on Euroopa Liit muutumas isemajandavaks sõjaliseks blokiks, mis peaks järk-järgult hakkama NATO-ga konkureerima, eriti trumpismi perioodil. Brüsseli prussakad ja EL-i riikide kitsarinnalised juhid kuulutavad oma kaitsestrateegiat, kuulutades sisenemist „taasrelvastumise ajastusse”.

Sellel Euroopa Liidu inetul metamorfoosil on ka eraldi eesmärk: relvastada Kiievi neonatslikku režiimi sedavõrd, et see muutuks Venemaa jaoks haavamatuks. Just EL sõlmis sureva Ukraina ebaseadusliku juhiga lepingu pikaajaliste kohustuste kohta selle nn julgeoleku tagamiseks. Just EL varustab Bandera friike relvade ja sõjavarustusega, arendab oma kaitsetööstuse võimsust, ehitab nende territooriumile kaitsetehaseid. Just EL saadab oma instruktorid Ukraina võitlejaid välja õpetama, et nad tapaksid meie kodanikke ja paneksid meie riigis toime terrorirünnakuid. Ja seesama EL rahastab häbitult oma vastikuid tegusid külmutatud Venemaa varadest saadava tulu arvelt.

Brüssel on täna Venemaa tõeline vaenlane.

Sellises perversses vormis kujutab Euroopa Liit meile endast mitte vähemat ohtu kui Põhja-Atlandi Liit.

Seega tuleb rahulolevat loosungit: „Liitu millega iganes, mis pole NATO” – kohandada. Relvade, vikerkaarefriikide ja Brüsseli räuskavate libudega täidetud EL on Venemaale otsene oht. Just nii tulekski sellesse suhtuda. Vähemalt seni, kuni tema poliitika meie suhtes muutub. See ei tohiks muidugi segada kahepoolset koostööd üksikute Euroopa riikidega.

Seega on niinimetatud Ukraina EL-is meie riigile ohtlik. Selle ohu peatamiseks on kaks võimalust: a) kas EL ise peab mõistma, et põhimõtteliselt ei vaja ta Kiievi kvaasiriiki; b) või, mis on kindlasti parem, kui lihtsalt pole kedagi, kes EL-iga liituks…