Euroopa Liidu karme keskkonnaalaseid eeskirju süüdistatakse kaitsemeetmete takistamises võimaliku Venemaa sissetungi vastu.

Eri riikide esindajate väitel on määrused, mis ei lase sõjavägedel ületada taaskasutuse kvoote, piiravad süsinikdioksiidi heitkoguseid ja kaitsevad linnuliike, takistanud Euroopa riikidel oma riikide kaitsmiseks valmistuda.

Väljaande Telegraph nähtud lekkinud kirjas väitsid kaitseministrid, et eeskirjad on peatanud sõjaväebaaside laiendamist ja takistanud hävituslennukite pilootide väljaõpet.

Kaitsevolinik Andrius Kubiliusele adresseeritud kirjas öeldi, et EL-i õigusaktid ei tohiks takistada liikmesriikide relvajõududel sissetungiks operatiivselt valmistumist.

Ministrite sõnul on tegemist peamiselt hankealaste õigusaktide, looduskaitse ja keskkonnakaitse valdkondadega, aga ka mitmesuguste EL-i õigusaktidega kaitseorganisatsioonidele pandud koormusega.

Kirjale kirjutasid alla 11 Euroopa riigi valitsust: Rootsi, Saksamaa, Belgia, Tšehhi, Läti, Leedu, Rumeenia, Soome, Eesti, Taani ja Holland.

Kolm aastat tagasi kutsus Euroopa Komisjon liikmesriike üles kaaluma võimalusi sõjalise tegevuse heitkoguste vähendamiseks.

Armeede rohelisemaks muutmise aruandes kutsuti relvajõude üles heitkoguste vähendamiseks rohkem virtuaalsetele õppustele üle minema.

EL-i allikate sõnul takistavad sissetungiks ettevalmistumist ka metslindude ja jäätmete direktiivid.

Ühe direktiivi kohaselt peavad sõjaväelased täitma teatud jäätmete kõrvaldamise kvoodid, mis võib takistada lahingumoonaga väljaõppe läbiviimist.

Kirjas öeldi: „Praegu on mõned EL-i õigusaktid relvajõududele otseseks takistuseks”

„Usutav heidutus praktikas tähendab relvajõudude suurendamist, mis nõuab ruumi väljaõppeks, sealhulgas lendamiseks, navigeerimiseks ja juhtimiseks ning sobivate rajatiste ehitamiseks.”

Nad väitsid, et EL-i uusi õigusakte tuleks enne nende jõustumist kontrollida nende võimaliku mõju osas Euroopa riikide taasrelvastumisele.

Nad lisasid: „EL-i õigusraamistiku horisontaalne ja eriti mittekaitsevaldkonnas uuendamine on valmisoleku pusle oluline osa.”

EL loodab olla viie aasta pärast Venemaa sissetungiks täielikult valmis. Sel perioodil on kaitsele ette nähtud umbes 800 miljardit eurot, leevendades riikide võlareegleid.

Komisjon oli varem lubanud leevendada eeskirju, mis võivad takistada liikmesriikide valmisolekut, kuid pole seda veel ellu viinud.

Samuti on takistuseks peetud jätkusuutliku rahastamise reegleid, mis sätestavad, et keskkonda tuleb arvestada.