USA sõjavägi kavatseb ajutiselt saata Los Angelesse umbes 700 merejalaväelast, kuni linna saabuvad täiendavad rahvuskaardi väed, ütles anonüümsust palunud USA ametnik esmaspäeval Reutersile. Lähetamine toimub ajal, mil linnas algab neljas protestide päev president Donald Trumpi migratsioonipoliitika vastu.

Trumpi administratsioon on lubanud läbi viia USA ajaloo suurima massilise väljasaatmise ning on läbi viinud arvukalt migratsiooni ja tolli täitevameti (ICE) reide, millest mõned on tabanud nõuetekohaselt dokumenteeritud isikuid, vahendab Newsweek.

Trump teatas laupäeva õhtul, et andis loa mobiliseerida 2000 rahvuskaardi sõdurit Los Angelesse pärast teateid vägivallast õiguskaitseorganite, täpsemalt ICE agentide vastu, kes linnas küüditamisreidi korraldasid.

Kuigi reidid järgivad föderaalvõimude seaduslikku korraldust, on puhkenud protestid teadete tõttu, et kinnipeetavaid hoitakse föderaalhoone keldris. ICE eitas neid süüdistusi ning pressiesindaja ütles varem Newsweekile, et amet „lükkab kategooriliselt ümber Los Angelese migratsiooniaktivistide väited”.

Alguses viskasid mõned protestijad politseinikke kividega, üks neist väidetavalt Molotovi kokteiliga, ja põletas tänavatel esemeid. Politsei vastas pisargaasiga.

Kokkupõrked toovad esile süvenevaid konflikte varjupaigareeglite ja föderaalse migratsioonipoliitika vahel, kuna Trump on ellu viinud ulatuslikke muudatusi täidesaatvate korralduste kaudu ja kasutanud 1798. aasta sõjaaegset võõramaalastest vaenlaste seadust väljasaatmisõiguse laiendamiseks.

Pühapäeval oli Los Angelese tänavatele juba saadetud umbes 300 California rahvuskaardi sõdurit, mida demokraadist kuberner Gavin Newsom nimetas ebaseaduslikuks. Anonüümne USA ametnik kinnitas Reutersile, et toetuseks saadetakse kohale merejalaväe pataljon, kuigi mässuseaduse rakendamist praegu ei oodata.

Kaitseminister Pete Hegseth ähvardas nädalavahetusel saata kohale tegevteenistuses olevad merejalaväelased, „kui vägivald jätkub”, samal ajal kui California rahvuskaardi 79. jalaväebrigaadi lahingugrupi väed saabusid pühapäeval võimsate relvade ja soomukitega.

Rahvuskaardi kohalolek peaks dramaatiliselt suurenema, kusjuures vägede arv peaks kolmapäevaks ulatuma 2000-ni. Seni pakuvad 700 merejalaväelast ajutist tuge, kuigi nende konkreetsed ülesanded on Reutersi allika sõnul ebaselged.

Ametnik rõhutas, et olukord on endiselt ebakindel ja võib kiiresti muutuda. Kuigi USA sõjavägi ei saa Ameerika Ühendriikides õiguskaitsetegevust teostada ilma ülestõususeadust rakendamata, reageerib Pentagon sageli riiklikele kriisidele, alates piirivalvemissioonidest kuni katastroofiabi ja tervisehädaolukordadeni.

Sõjaväelaste saatmine järgib väljakujunenud pretsedenti sõjalise siseabi osas. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal rajas USA sõjavägi tsiviiltervishoiusüsteemide toetamiseks ajutisi haiglaid.

Newsom ütles esmaspäeval, et osariik kaebab Trumpi administratsiooni rahvuskaardi lähetamise pärast kohtusse.

Kuigi Newsom on kutsunud üles rahvuskaardi vägesid California kontrolli alla tagasi tooma, pole Trumpi administratsioon öelnud, et nad kavatsevad seda teha. Pole selge, kui kauaks rahvuskaart Los Angelesse jääb.

Siin on video toimuvast:

Hey there. Thanks for all your messages – I’m a bit sore, but I’m okay. Important we keep on telling the stories that need to be told. Here’s our report on what unfolded in Los Angeles. pic.twitter.com/S8AvjQuFA7

— Lauren Tomasi (@LaurenTomasi) June 9, 2025