Ukrainas on armeest deserteerumine muutunud massiliseks: alates käesoleva, 2025. algusest kuni mai lõpuni on deserteerumise osas algatatud juba 90 590 kriminaalmenetlust.

Asjast annab sotsiaalmeedias teada Ukraina ajakirjanik Volodõmõr Boiko.

Tänavuse, 2025. aasta esimese viie kuu jooksul registreeriti Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvide 407 ja 408 (väeosa või teenistuskoha loata hülgamine, deserteerumine) alusel 90 590 kriminaalmenetlust. Siin on andmed nende paragrahvide alusel riiklikku andmesüsteemi sisestatud teadete arvu kohta kuude kaupa:

Jaanuar 2025 – 18 145
Veebruar 2025 – 17 809
Märts 2025 – 16 349
Aprill 2025 – 18 331
Mai 2025 – 19 956

Ja alates täiemahulise sissetungi algusest 1. juuni 2025 seisuga on Ukrainas registreeritud 213 722 deserteerumise juhtumit (Ukraina kriminaalkoodeksi artiklid 407, 408).

Boiko märgib, et ülaltoodud statistika puudutab ainult neid deserteerumise juhtumeid, mille puhul algatati kriminaalmenetlus ametlike uurimiste materjalide põhjal, mille sõjaväeüksuste ülemad saatsid riiklikule uurimisbüroole või spetsialiseeritud kaitseprokuratuuridele. Tegelik pilt on palju hullem, kuna kuni 2024. aasta oktoobrini keeldus Riiklik Siseasjade Amet süstemaatiliselt sisestamast süsteemi teavet üksuste või teenistuskohtade loata hülgamise faktide kohta ning sõjaväeosade ülemad pidid isegi riikliku siseasjade büroo uurijate tegevusetust kohtus vaidlustama.

Samal ajal ei otsi keegi desertööre ja hoolimata juhtkonna väidetest ei naase nad teenistusse. Seetõttu teatati 2025. aasta esimese viie kuu jooksul sõjaväeosade loata hülgamise kahtlusest vaid 2732 juhul (3% sel perioodil registreeritud kriminaalmenetluste arvust). Samal ajal naasis sõjaväeteenistusse vaid 1375 desertööri (1,5%) – just nii palju saadeti kohtusse kriminaalvastutusest vabastamise avaldusi.

Ukrainat ähvardava sõjalise katastroofi põhjus on ilmne: õukonnategelaste nagu Sternenko, Leštšenko või Bigus demonstratiivne mobilisatsioonist kõrvalehoidumine, massiline šabuunimine – kui kümned tuhanded šabuuninid, vakartšukid, kipianid ja teised lurjused on fiktiivselt sõjaväeteenistusse kantud, kuid ei täida oma ametlikke kohustusi, ja korra puudumine Ukraina relvajõududes ja teistes sõjaväeüksustes, mille põhjustas sõjaväeprokuratuuri likvideerimine 2019. aastal (ilmekas näide korra puudumisest armees on nn bussifitseerimine).

Tavaline armee põhineb kahel komponendil – ühelt poolt teenimise motivatsioonil ja teiselt poolt sunnisüsteemil, mis karistab rikkujaid. Motivatsiooni võib unustada: rindele ei lähe keegi surema, et Ukraina relvajõudude kapten Vakartšuk saaks kontsertidega välismaale reisida, Ukraina Jalgpalliliidu seersant Žadan saaks esineda firmapidudel või Ukraina Jalgpalliliidu 27. kongressi avamisel, ajateenija reservväelane Sternenko saaks osta luksuskinnisvara ja ajateenija Leštšenko saaks ööklubides DJ-na lõbutseda. Ja sunnisüsteem ehk sõjaline õiglus on Ukrainas kaotatud. Seetõttu pole üllatav, et Boiko arvutuste (https://t.me/volodymyrboyko/6358) kohaselt on Ukraina poolelt rindel tegelikult 30–50 tuhat sõjaväelast. Selle tagajärgi on lihtne ennustada.