Ukraina kaval rünnak Venemaa vastu näitas, kui ohtlikud võivad olla veoautod. Soomes on transpordisektor venelaste käes, mis on veelgi murettekitavam kui venelaste kinnisvaratehingud. Ekspertide sõnul tuleb riskidele kohe reageerida.

Veokijuhid rääkisid ühesugust juttu: Neil oli palutud vedada puidust konteinereid Venemaa eri piirkondadesse. Pühapäeval, 1. juunil avanesid konteinerite kaaned ja õhku tõusis üle saja drooni, hävitades Vene pommitajaid.

Ukraina vasturünnakut Venemaale on kiidetud kui leidlikku, kuid ekspertide sõnul tuleb sellest õppida. Mure on nähtuse pärast, mis muudab Soome haavatavaks: Venemaa võib ära kasutada oma transpordiettevõtteid, mida Soomes on mitu, vahendab Ilta-Sanomat.

Kui võimude kahtlused ettevõtete tegelike rahastajate suhtes on õiged, süveneb oht veelgi. Sama oht on ka Baltimaades.

Sellised raskeveokid võivad ilmuda ükskõik kuhu: Lätis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal või Saksamaal, ütles endine Läti kaitse- ja välisminister Artis Pabriks.

Julgeolekupoliitika ekspert Pabriks ütleb, et Ukraina droonirünnakust tuleb kiiresti õppida, mitte ainult sõjalisest, vaid ka sisejulgeoleku seisukohast.

Ilta-Sanomat teatas detsembris, et Venemaa topeltkodakondsusega isikute transpordiettevõtted on Soomes kasvanud samal ajal, kui Soome omanikega ettevõtted näevad vaeva ellujäämise nimel.

Vene juurtega raskeveoettevõtjad kontrollivad juba praegu suuremat osa konteinervedude liiklusest Lõuna-Soome sadamates. Sel ajal hindasid eksperdid olukorda oluliseks ohuks Soome julgeolekule ja varustuskindlusele.

Transpordifirmad kasutavad palju vene päritolu juhte ja selliseid, kes räägivad ainult vene keelt. Ilta-Sanomate poolt intervjueeritud ametlike allikate hinnangul juhitakse ettevõtteid tegelikult piiri tagant.

Sellest ajast alates on Soome keskkriminaalpolitsei algatanud uurimise Venemaal asuva transpordiettevõtte suhtes. Politsei ei ole öelnud, milliseid kuriteoliike uurimine hõlmab. Ilta-Sanomate andmetel on olnud ebaselgusi näiteks tööaja arvestuses ja autojuhtide töölubades.

Ukraina rünnak näitas konkreetselt, kui ohtlik hübriidrelv võib olla veoauto. Valdkonna tegijad teavad, et juhtidel on juurdepääs Soome logistikakeskustele ja nad on kriitilise infrastruktuuri lähedal.

„Veok on juba iseenesest üsna ohtlik tööriist. Üle maailma on toimunud terrorirünnakuid, kus keegi on rahva sekka sõitnud,” märgib luureuuringute professor Kari Liuhto.

Liuhto hinnangul saab veoautosid droonidega täita ja nendega sõita näiteks Soome taristu või energiavõrgu jaoks kriitiliste objektide lähedale. Veoautod saavad transportida lisaks droonidele ka suures koguses muid ohtlikke kaupu, näiteks lõhkeaineid.

Kas on võimalik, et veoautod veavad suures koguses mürgiseid aineid, mis satuvad meie joogivette? arutleb Liuhto sabotaaži ohu üle.

Läti julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud mõttekoja Northern Europe Policy Center president Artis Pabriks usub, et droonirünnak Ukrainas võib peegeldada hübriidrünnakuid ja -ähvardusi, mida Venemaa võib tulevikus läbi viia.

„Rünnakuid saab läbi viia merel, maal ja õhus. Peame olema eriti ettevaatlikud,” märgib ta.

Läti asjatundja sõnul võiks Venemaa näiteks oma varilaevastikku kuuluva tankeri droonidega täita ja sellega Soome sadamat rünnata. Tema sõnul peab olema kõigeks valmis, kuna Venemaa valmistab vaikselt ette erinevaid aktsioone ja võib rünnata väga üllataval viisil.

Eksperdid on ühel meelel, et Ukraina kaua planeeritud rünnak Venemaa õhuväebaasidele oli geniaalne samm, mis nõudis loovust ja kõrgelt professionaalset luuret. Samal ajal ei tohiks Vene luuret alahinnata, märgib Liuhto. Praegu tuvastatud ohud on vaid jäämäe tipp kõigest, mis Venemaal plaanis on, ütleb Liuhto.

See, mida me praegu näeme, ei tohiks meie vastuluuret rahuldada, sest ma ei arva, et nad (venelased) on nii naiivsed. See on ainult osa tõest, hindab Liuhto.

Ilta-Sanomat teatas 2023. aastal, et venelased on juba kakskümmend aastat ostnud suuri ladusid, millest paljud seisavad strateegiliselt kriitilistes kohtades tühjalt.

Kas Venemaa saaks need laod droonidega täita ja otse strateegilisi sihtmärke rünnata?

Jah, neis peitub suur riskitegur. Kõik need on kasulikud erinevate erioperatsioonide ettevalmistamisel. Droonid on uus element, mille kasutusala muutub pidevalt. Neid saab juhtida ka distantsilt, nagu tehti Ukraina operatsioonis, tuletab meelde küberturvalisuse ekspert Aapo Cederberg.

Cederberg leiab, et kõik Venemaale kuuluvad kinnisvarad strateegiliste asukohtade lähedal tuleks sundvõõrandada. Paljusid kinnisvaraobjekte on kasutatud pseudoäritegevuseks, mis on pärast alustamist väga kiiresti lõppenud. Cederberg usub, et kinnisvara ostmist on juhitud ülevalt.

Risk on väiksem, kui sõjaväe sihtmärkide või meie sadamate lähedal pole selliseid ebameeldivaid kolooniaid. Nüüd tuleb muidugi droonide tegevust riskiväärtuste uue elemendina arvesse võtta, ütleb Cederberg.

Liuhto sõnul viib Venemaa läbi luureoperatsioone Soome vastu Karjala Vabariigist. Tema arvates on Venemaa luure läbi kukkunud, kui see pole oma jälgi piisavalt hästi varjanud, vaid on hoopis ostnud kriitiliste sihtmärkide lähedal asuvaid tühje kinnistuid venelaste nimele.

Mõistlikum oleks olnud kasutada näiteks soomlasi ostjatena oma jälgede varjamiseks. Teisest küljest on soomlaste poolt hüljatud tühjad talud idapiiril samuti julgeolekurisk, hoiatab luureuuringute professor. Kui keegi ei näe, saab nende varjus kõike hoiustada või tegutseda.

Omandiõigus seda küsimust ei lahenda. Minu arvates tuleks iga kinnistut hinnata eraldi, olenemata sellest, kellele see kuulub. Omandiõigust saab varjata ja seda saab kustutada, märgib Liuhto.

Professor tuletab meelde, et Venemaa luureteenistus on oma operatsioonides hiljuti kasutanud ka ukrainlasi, brasiillasi, kolumblasi ja moldaavlasi. Veokijuht võib sama hästi olla soomlane, kes saab ülesande ja sõidab sellega kriitilisse kohta, ütleb Liuhto.

Ukraina ei ole öelnud, kas eelmise pühapäeva rünnakus osalenud veoautojuhid olid ukrainlased või venelased. Juhid ilmselt ei teadnud, mis lastiga tegu oli.

Sarnane stsenaarium oleks võimalik ka Soomes, kuigi Soomes on raskeveokite transpordi üle rangem kontroll. Droone on lihtne kokku panna, kuna osi saab osta veebist. Lõhkeaineid saab Euroopasse saata kasvõi näiteks Türgi kaudu.

Venemaa võib lennuväljadel droone lennutada ja lende häirida, ütleb Cederberg. Kui droonidele paigutatakse lõhkeaineid, hakatakse tema hinnangul ületama sõja läve. Teisest küljest saab kõike maskeerida terrorirünnakuks.

Kõik vahendid sobivad. Hübriidsõda hõlmab üllatust ja püüdlust üllatada, kirjeldab Cederberg.

Läti endise kaitse- ja välisministri sõnul peavad Läänemere piirkonna riigid Venemaa ohu tõrjumiseks koostööd tegema. Venemaa uinunud rakukesed võivad tegutseda ettevõtete, valduste või Telegrami kanalite kaudu, hoiatab ta.

„Nad võivad alati leida poolkuritegelikke elemente või kedagi täiesti tundmatut, keda nad meie ühiskondade vastu paanika tekitamiseks või lihtsalt kiusamiseks kasutavad,” ütleb Pabriks.

Liuhto sõnul töötab Venemaa pidevalt selle nimel, et õõnestada EL-i ja NATO ühtsust. Professor usub, et Venemaa saab Soomet rünnata ainult siis, kui tal on piiri taga piisavalt sõjalist jõudu.

Soome ettevalmistusaeg pole lõputu. Ekspertide sõnul võib oht realiseeruda 2030. aastate esimesel poolel.

Ainus ravim selle vastu on see, et oleme pannud nii palju sõjalist jõudu, et venelased arvutavad, et see pole seda väärt, sest nad saavad vastu, ütleb Liuhto.