Saksa valitsuse kõrgeim tsiviilkaitseametnik ütles, et Saksamaa koostab plaane oma pommikindlate punkrite ja varjendite võrgustiku kiireks laiendamiseks, hoiatades, et riik peab olema valmis Venemaa rünnakuks järgmise nelja aasta jooksul.

Kodanikukaitse ja katastroofiabi föderaalse büroo (BBK) juht Ralph Tiesler ütles, et Euroopa suurim majandus peab ärkama konflikti reaalsuse peale ning et Saksamaa praeguses seisus ei ole piisavalt ette valmistatud, vahendab Guardian.

„Pikka aega oli Saksamaal laialt levinud arvamus, et sõda ei ole stsenaarium, milleks me peame valmistuma. See on muutunud. Me oleme mures suure agressioonisõja ohu pärast Euroopas,” ütles ta uudisteväljaandele Süddeutsche Zeitung.

Tiesler kutsus üles riiklikele jõupingutustele, et täpselt kindlaks teha ja muuta tunnelid, metroojaamad, maa-alused garaažid, parklad ja avalike hoonete keldrid kaitsvateks varjualusteks, et „luua kiiresti ruumi miljonile inimesele”. Ta ütles, et tema agentuur esitab selle suve lõpus tervikliku plaani.

Ta lisas, et riik on ajaga võidujooksus ja uute punkrirajatiste ehitamisele lootmine ei ole piisav. Selliste varjualuste planeerimine ja ehitamine võtab kaua aega ning on väga kulukas, ütles Tiesler. Seetõttu tuleb olemasolevaid ehitisi koheselt ja põhjalikult kaaluda.

Venemaa jätkuv sissetung Ukrainasse on tekitanud hirmu teistes riikides, eriti Balti riikides, aga ka Poolas ja Saksamaal, et Moskva võib avada Euroopas uue rinde.

Öösel korraldasid Vene väed Ukraina linnale Harkivile raketi- ja pommirünnakuid, mille tagajärjel hukkus kolm ja sai vigastada 22 inimest. Linnapea Ihor Terehhov ütles laupäeval Telegramis avaldatud postituses, et linn „kogeb võimsaimat rünnakut alates täiemahulise sõja algusest”.

Saksamaal on umbes 2000 punkrit ja külmast sõjast alles jäänud turvaruumi, millest vaid umbes 580 on töökorras ja enamik vajab mitme miljoni euro suurust renoveerimist. Need pakuksid varjupaika umbes 480 000 inimesele ehk vaid poolele protsendile Saksamaa elanikkonnast. Võrdluseks, BBK andmetel on Soomes 50 000 turvaruumi, milles on kokku ruumi 4,8 miljonile inimesele ehk 85%-le riigi elanikkonnast.

Tiesler ütles, et pingutusi tuleb teha ka infosüsteemide, näiteks rakenduste ja liiklusmärkide täiustamiseks, et jagada avalikkusega täpselt teavet varjupaiga asukoha kohta, samuti hoiatussireene. Olemasolevaid hoiatusrakendusi tuleb häkkerite eest paremini kaitsta, ütles ta.

Ta kutsus Friedrich Merzi valitsust üles tagama rahastamine oma agentuuri plaanide elluviimiseks. Valitsus on küll nõustunud, et plaanid on vajalikud, kuid pole veel ametlikult rahastamist ette näinud.

Raha loodetakse eraldada miljarditest, mis vabanesid pärast seda, kui parlament märtsis Saksamaa võlapiduri peatas, võimaldades suuri kulutusi teha sõjaväele, elutähtsale taristule – näiteks sildadele ja teedele, mis võimaldavad tanke ja varustust transportida – ning tsiviilkaitsele.

Samuti konkureerivad vahendite pärast luureteenistused ja küberturvalisuse struktuurid, mis vajavad hädasti investeeringuid.

Tiesler hindas, et järgmise nelja aasta jooksul on kodanikukaitse vajaduste katmiseks vaja vähemalt 10 miljardit eurot ja järgmise kümnendi jooksul vähemalt 30 miljardit eurot.

Ta kutsus üles looma ka kohustuslikku või vabatahtlikku kodanikukaitseteenistust ja kutsus kodanikke üles panustama riigi vastupanuvõime suurendamisse, varudes hädaolukorra varusid elektri- ja veepuuduse korral. „Meie üleskutse on: koguge võimaluse korral piisavalt varusid, et need kestaksid 10 päeva,” ütles ta ajalehele, peegeldades teiste Euroopa valitsuste sarnaseid üleskutseid.

„Kuid isegi vähemalt 72-tunnine varu oleks väga kasulik,” lisas Tiesler. „Seda saab kasutada igapäevaelu väiksemate katkestuste ületamiseks.”