Soome lahes tegutsevad Vene varilaevastiku laevad, mille lipuriigid pidevalt vahetuvad. Üks selline juhtum oli tankeriga Jaguar, mida Eesti merevägi üritas eelmisel nädalal oma majandusvööndis peatada.

Eesti transpordiameti veeteede osakonna juhataja Kristjan Truu sõnul on tegemist murettekitava trendiga, mida on Eestis märgatud eelkõige viimase poole aasta jooksul.

Seda on mitu korda juhtunud. Laev sõidab lipu all, aga kui asja reaalselt uurima hakkame ja lipuriigile küsimusi esitama hakkame, saame vastuseks, et laev ei ole enam selle lipu all registreeritud ja kõik tunnistused on kehtetud, räägib Truu.

Enamasti on Venemaa varilaevastiku laevad hangitud Lääne sanktsioonidest vabades riikides tegutsevatelt ettevõtetelt ning eesmärgiks on peita nende side Venemaaga.

Sama varjamine toimus ka laeva Eagle S puhul, mida kahtlustatakse Estlink 2 toitekaabli ja teiste Soome-Eesti vaheliste merekaablite kahjustamises. See ja teised Venemaa varilaevastikku kuuluvad laevad eemaldati India ettevõtte Uniocean Marine Services kodulehelt, vahendab Iltalehti.

Ilma lipuriigita sõitvad laevad kujutavad Truu sõnul märkimisväärset ohtu.

See on meie jaoks murettekitav, sest kui laev ei kuulu ühegi jurisdiktsiooni alla, ei kehti laeva suhtes eeskirjad, sealhulgas kindlustusküsimused. See on murettekitav ja ohtlik laevandusele, keskkonnale ja ka inimestele, sõnab ta.

Iltalehti on varem teatanud, et Venemaa varilaevastik muudab ka laevade asukoha kindlaksmääramise keeruliseks, lülitades välja laevade AIS-i positsioneerimissüsteemi või manipuleerides selle andmetega.

Need nipid võivad oluliselt raskendada laevade avastamist või muuta laeva lähtesadam reaalsusele mittevastavaks.

Ilmselge eesmärk on sanktsioonidest mööda hiilida, ütles Iltalehtile Soome lahe merepiirivalve ülema asetäitja Ilja Iljin.

Venemaa pidas Eesti Sillamäe sadamast lahkunud tankeri Green Admirer kinni vaid paar päeva pärast seda, kui Eesti merevägi püüdis peatada Venemaa varilaevastikku kuuluvat tankerit Jaguar.

Laeva peatamise põhjused on ebaselged ja me ei mõista neid. Rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt tähendab meresõiduvabadus, et iga rannikuriik peab lubama laevadel oma mereterritooriumi piiranguteta läbida. Seega ei tohiks läbipääsupiiranguid olla, sõnab Truu.

Alates 2022. aastast on Eesti ärgitanud Sillamäe sadamast väljuvaid laevu Venemaa territoriaalvett vältima. Trass läbi Eesti territoriaalvete kulgeb madalamates vetes, kuid seda mööda on võimalik sõita ka suurte tankeritega.

Truu juhib aga tähelepanu, et laevakaptenitel on täielik õigus Eesti ametlikku palvet eirata ja ise otsustada, milliseid marsruute nende laevad kasutavad.

Euroopa Liit on tõhustanud oma tegevust Venemaa varilaevastiku vastu. Viimases, äsja avaldatud 17. paketis lisati sanktsioonide nimekirja 189 uut laeva.

Eagle S ja Jaguar kuuluvad samuti hiljutisse sanktsioonipaketti, mis hõlmab nüüd kokku 342 laeva.

Meetmeid on rakendatud peamiselt Venemaa sõjaliste operatsioonide takistamiseks Ukrainas, kuid varilaevastiku tegevus kujutab ohtu ka Soomele.

Paljud eksperdid on tõstatanud suure naftakatastroofi riski näiteks siis, kui kindlustamata ja halvas seisukorras laevad sõidavad Läänemerel. Truu sõnul on see praegu halvim võimalik stsenaarium.

Meie jaoks on loomulikult kõige olulisem mereohutus ja keskkond, sest õnnetuste korral võib meid ees oodata suur keskkonnakatastroof või suurte laevade kokkupõrge, sõnab ta.

Teine suur oht on kriitilise merealuse infrastruktuuri kahjustamine. See oht on juba mitmel korral realiseerunud Läänemere põhjas kulgevate kaablite kahjustuste näol.

Need on suurimad riskid, mida me praegu näeme, ütleb Truu.