USA president Donald Trump ütles, et ta „ei otsi diili” EL-iga mõni tund pärast seda, kui ta teatas plaanist kehtestada järgmisel kuul blokist pärit impordile 50-protsendiline tollimaks.

Reedeses sotsiaalmeedia kanali Truth Social postituses ründas USA president EL-i tema väidetavate ebaausate kaubandustavade pärast ja ütles, et läbirääkimised uue lepingu üle ebaõnnestusid.

„Seetõttu soovitan Euroopa Liidule kehtestada 50% tollitariifi alates 1. juunist 2025.”

Trumpi hilisemad kommentaarid ovaalkabinetis näisid sõnumit tugevdavat, suurendades lahkheli EL-iga vaevalt kaks nädalat pärast seda, kui USA leppis Hiinaga kokku tariifide kärpimises ülemaailmseid investoreid lohutavas paktis, vahendab Financial Times.

Vastates ovaalkabinetis ajakirjanike küsimusele, kas ta kasutas uut tariifiähvardust EL-i diilile sundimiseks, vastas Trump: „Ma mõtlen, et me oleme diili teinud. See on 50 protsenti.”

Ta lisas, et ta „ei tea”, kas EL saab uue maksu vältimiseks midagi ette võtta. „Me vaatame, mis juhtub. Aga praegu toimub see 1. juunil ja nii see on.”

President ütles, et ta kaalub „väikest viivitust”, kui Euroopa ettevõtted hakkavad võtma endale kohustusi tuua tootmisettevõtted USA-sse.

Trumpi kommentaarid langetasid aktsiahindu ja dollarit ning lõpetasid nädalaid kestnud suhtelise rahu turgudel pärast seda, kui ta taandus Hiinaga peetavast kaubandussõjast, mis majandusteadlaste sõnul tõstaks USA inflatsiooni ja annaks majanduskasvule löögi.

Capital Economicsi andmetel oleks EL-i 50-protsendiline tollitariif enam kui kaks korda suurem tariifimäärast, mille ta kuulutas blokile oma isehakanud „vabastuspäeval” 2. aprillil ja võib vähendada Saksamaa SKT-d kolme aasta jooksul 1,7 protsendi võrra.

Kuid USA rahandusminister Scott Bessent väitis, et ähvardused olid mõeldud selleks, et avaldada Brüsselile survet uues kaubanduspaktis kokku leppikmiseks, erinevalt Trumpi kommentaaridest, et Washington ei otsi kokkulepet.

„Ma arvan, et see on vastus just EL-i tempole,” ütles Bessent Fox Newsile. „Ma loodan, et see süütab EL-i all tule.”

Teises intervjuus Bloomberg TV-le ütles ta, et eeldab, et USA sõlmib järgmise paari nädala jooksul „mitu suurt diili”.

Trumpi reedesed tolliähvardused pimestasid Euroopa ametnikke pärast südamlikke kõnelusi USA-ga sel nädalal Kanada Kaljumäestikus toimunud G7 rahandusministrite tippkohtumisel.

Üks Euroopa ametnik ütles, et „USA kohtles meid taas kui sõpru”.

Aktsiaturud reageerisid ka Trumpi ähvardusele kehtestada Apple’ile uued tariifid, kui Apple ei nõustu oma iPhone’e USA-s tootma. S&P 500 oli pärastlõunase kauplemise ajal Wall Streetil 0,5 protsenti madalamal, olles taastunud avamisele järgnenud järsemast langusest. Stoxx Europe 600 sulgus 0,9 protsenti madalamal.

Chicago Fedi president ja USA intressimäärade üks otsustajatest Austan Goolsbee ütles reedel CNBC-le, et 50-protsendiline tariif EL-ile ja veel 25-protsendine maks, millega Trump Apple’it ähvardas, „oleks tarneahela jaoks tõeliselt hirmutav” ja tõstis USA intressimäärade langetamise latti „veidi kõrgemale”.

See samm „paneb löögi arvamusele, et turud ohjeldavad Trumpi”, ütles Russell Investmentsi peainvesteeringute strateeg Andrew Pease.

USA kaubandusesindaja Jamieson Greer pidi hiljem reedel rääkima EL-i kaubandusvoliniku Maroš Šefčovičiga.

USA kehtestas aprillis enamikule EL-i kaupadele 20-protsendilise „vastastikuse” intressimäära, kuid vähendas seda kuni 8. juulini poole võrra, et anda aega läbirääkimisteks. See on säilitanud 25% taseme terase, alumiiniumi ja autoosade osas ning lubab sarnaseid meetmeid ravimite, pooljuhtide ja muude kaupade osas.

Blokk peab nüüd valima, kas maksta kätte vastutariifidega või nõustuda USA nõudmistega teha järeleandmisi.
Liikmesriigid kiitsid heaks 21 miljardi euro suuruse paketi, mis hõlmab kuni 50-protsendilist tollimaksu alates 14. juulist USA kaupadele nagu mais, nisu, mootorrattad ja rõivad. Euroopa Komisjon konsulteerib ka 95 miljardi euro suuruse nimekirjaga muudest sihtmärkidest, sealhulgas Boeingi lennukid, autod ja bourbon-viski.

Trumpi ähvardused andsid tugeva löögi Euroopa majanduse tervisega seotud eksportijatele ja aktsiatele – autotootja Stellantis kukkus 4,6 protsenti ja Deutsche Bank langes 4,2 protsenti.

Kauplejad hakkasid toetama Euroopa Keskpanga intressimäärade kiiremaid kärpeid, et toetada tariifide käes kannatavat majandust.

„See tuletab meelde, et kaubanduse ebakindlus ei ole kuidagi möödas,” ütles Nordea Asset Managementi fikseeritud tulu ja aktsiate investeerimisjuht Kasper Elmgreen. „Iga päev, kui meil pole kokkulepet, riskime tõsise majandusliku kahjuga.”

Euroopa Komisjon teatas, et ei kommenteeri asja enne Greeri ja Šefčoviči telefonikõnet.