Soomlased Maria ja Mika ostsid Itaalias 500 euro eest maja, millest olid unistanud mitu aastat. Kohalike asjatundjate hinnang pani nad alguses tehingust peaaegu taganema.
Ühes Põhja-Itaalia mägikülas on üle 30 aasta tühjana seisnud silmatorkav kivimaja, mille välisseinal on vana päikesekell. Krohv on maha pudenenud ja mõned aknaklaasid puuduvad, vahendab Iltalehti.
Kui aga vaadata läbi maja kulumise ja mustuse, ilmnevad selle võluvad ja originaalsed omadused: võlvid, idamaised laemaalingud ja marmorraamiga kaminad.
Maria ja Mika on hakanud mahajäetud majale uut elu sisse puhuma.
Oleme juba paar aastat mööda maja ringi käinud, natuke nagu kass palava pudru ümber, räägib Mika.
Eelmise, 2024. aasta septembris kajastas Iltalehti nende Itaalia kodu, mille nad ostsid 2022. aastal Soomest maja nägemata. Cervo orus asuv maja nimega Villa Mystico on selle mahajäetud maja kõrval.
Villa Mystico on müüdud Soome sõpradele ja nende unistuste mahajäetud maja on lõpuks nende oma – või peaaegu.
Maria arvates on majal tohutu ilu. Tundus arusaamatu, et see oli maha jäetud.
Arvasin isegi, et minu aukohus on maja korda teha, olenemata sellest, kas ma ise selles elan. See on nagu kultuurilooline akt, sest see on kaitsealune maja, ütleb ta.
Varem tundus maja ost aga suur risk, sest paar arvas, et vana maja nõuab tohutult kulukat renoveerimist. Täpsemalt 500 000 euro suurust remonti.
Sellise hinnangu andsid Itaalia arhitektid. Soomlased planeerisid algul telesarja maja renoveerimisest. Ent katki jäid nii telesari kui ka maja ost ja remont.
Maja põhiandmeid, nagu elektrisüsteemi kontrollimist, tegelikult keegi läbi ei viinud. Maja oli aga valdavalt ühendatud vooluvõrguga ja umbes kolmkümmend aastat tagasi oli läbinud üsna põhjaliku uuenduskuuri. Siis jäeti see lihtsalt sinnapaika, räägib Mika.
Soomlaste ostuotsus sai aga pitseeritud, kui vee-ettevõte pildistas maja kanalisatsiooni. Torud olid ideaalses korras.
Nii et poolemiljonilist remonti polnud vaja, sest kommunikatsioonid olid korras, rõõmustas paar. Ülejäänu suudaksid nad ise ära teha.
Maria ja Mika arvates on maja üllatavalt heas korras, arvestades, et see on kütmata seisnud üle 30 aasta. Hallitust polnud tekkinud. Isegi päikeselisel nõlval asuva maja aknaraamid olid niiskusest säästetud.
Ajahammustused närivad aga paratamatult mahajäetud majja. Kips oli longus ja kõik oli mustuse ja tolmuga kaetud.
Mingil hetkel olid majas vaba aega veetnud noored, kes olid maja päris segi ajanud. Kõik antiikmööbel ja peened lühtrid, mis väidetavalt olid täiesti uskumatud, olid sealt kadunud, ütleb Maria.
Mika lisab, et õnneks on ilusad ja väärtuslikud detailid säilinud. Marmorpinnad ja haruldased plaadid paljastavad, et maja peale on varemgi raha ja armastust kulutatud.
Detaile on majas tõesti piisavalt. Ümardatud laed ja aknad, ruudulised plaaditud põrandad ja rikkalikud laemaalingud. Just lummavad laed jäid majas soomlastele esimesena silma.
Nende omapära on hämmastanud isegi maja külastanud kohalikke. Lisaks traditsioonilisematele vormidele on lagedel hiina kirjutised ja geišakuju.
Päikesekellast inspireerituna andsid soomlased majale nimeks Villa Sole, päikesevilla.
Soomlased on küla kauaaegsetelt elanikelt kuulnud, et endine omanik oli jõukas ärimees. Kui mees suri, kingiti maja sihtasutusele. Sihtasutus oli küll maja renoveerinud, kuid projekt jäi ühel või teisel põhjusel pooleli.
Ametlikult on soomlased endiselt maja üürnikud ja elavad oma vanas kodus. Sihtasutuse omandi tõttu on nad pidanud taotlema luba maja ostmiseks. Protsess, mida Itaalia bürokraatia takistab, kestab neli kuni kuus kuud.
Soomlased oleksid võinud maja saada annetusena, kuid ka see osutus keeruliseks. Nad nõustusid maksma maja eest 500 eurot nimelise hüvitisena.
Itaalias võivad majamüügi notaritasud olla suured, mistõttu mõnede hinnangute kohaselt lisandub müügihinnale veel 5000 eurot notaritasusid ja makse.
Maria ja Mika otsustasid maja osta kuus kuud tagasi. Toona sõlmisid nad esimese lepingu, mille järgi võtsid kohustuse maja ära osta. Viimane advokaadi koostatud leping sõlmiti just hetk tagasi.
Algul olid nad mures oma allkirja andmise pärast: mis siis, kui nad maja ei saa? Küll on aga selgunud, et ostuloa taotlemine on enamasti formaalsus.
See on natuke naljakas, aga mõned asjad on siin pisut naljakad. Näiteks eile sõlmisime selle maja elektrilepingu ja selleks kulus peaaegu kaks tundi, kuigi meil oli sõber abiks. Ma pole kunagi varem midagi sellist kogenud, ütleb Mika.
Kinnistu on suur ja sopiline kompleks. See koosneb kahest hoonest. majas on 12 tuba, Maria lõpetas just loendamise.
Mõni peaks tohutut maja ja selle nõutavat renoveerimist võimatuks ülesandeks. Kuidas te julgete? Mis siis, kui see on täiesti hallitanud? Maria on saanud sotsiaalmeedias palju selliseid kommentaare.
Soomlased arvavad, et kivimaja konstruktsioonid on lihtne korda teha ja renoveerimine on lõppkokkuvõttes lihtne, kui eesmärk pole mitte renoveerida, vaid remontida.
Paaril on vanade majadega palju kogemusi. Ja eesmärk ei ole seda kõike korraga teha.
Remontimisstiil on selline, et olen selle juba ära sisustanud. Enne kui olime kogu maja ära koristanud, rippusid lagedes juba kristall-lühtrid, räägib Maria.
Teeme seda, mis meeldib. „Teeme üks tuba korraga, naudime seda,” lausub ta.
Hullem praht on koristatud ja osaliselt majja sisse kasvanud puu maha võetud.
Eesmärk on köök, pesuruumid, magamistoad ja tööruumid esmalt kasutuselevõtuks valmis saada. Siis tuleb kõik omal ajal.
Seinte krohvimine ja värvimine on Maria jaoks hetkel praktiliselt täiskohaga töö. Maja remontimise kulud jäävad mõõdukaks, kuna ülekaalukalt suurim investeering on elanike enda töö.
Kui maja kogumaksumus tuleks kasvõi kümme tonni, ei saaks Soomes selle eest küünemustagi, sõnab ta.
Nüüd töötab Maria väikese virsikukujulise toa kallal, millest saab tema töötuba.
Ta on keskendunud hõrkude värvide ja erinevate struktuuride loomisele pindadele. Maria soovis harjutada Itaalia krohvi marmorino kasutamist. Tegemist on traditsioonilise lubja- ja marmoripõhise seinakattega, mis loob elava pinna.
Ta näeb ette mitmekihilist sisekujundust, erinevate stiilide avameelset kombinatsiooni. Maria on hetkel inspireeritud boheemlaslikust Maroko ja Bali esteetikast.
Marial ja Mikal on selle kohaga juba plaanid tehtud. Kui Soome sõbrad tulevikus kõrvalmajas elavad, on eesmärk luua väike kunstikeskus. Helilooja-muusik Mika retriidid, majutus, salvestusstuudio.
Teine kinnistul paiknev hoone on paari meetri kõrgune ehitis. „Seal võiks korraldada joogat või kontserte,” unistab Maria.
Soomes on paar töötanud tõrjutusriskiga laste ja noorte heaks. Nende lootus on tuua haiged noored mägede rahusse.
Koht mõjub vaimule rahustavalt, on Maria ja Mika märganud.
Orus valitseb väga tugev aeglase elu mentaliteet, kuhugi ei kiirustata. Graafik pole nii oluline, töötame lühemate päevadega ja asjade prioriteedid on erinevad. Ja see on minu meelest päris tervislik, ütleb Mika.
Maja Itaalias on paljude jaoks unistus, kuid projekti raha ja keerukus võivad panna mõtlema. Maria ja Mika tahavad unistajaid julgustada.
Ma arvan, et siin pole üldse raske. Kõik aitavad, ütleb Mika.
Majaprojekt ei nõua ilmtingimata suuri rahasummasid, küll aga pühendumust ja suurepärast huumorimeelt. Sa pead olema valmis asju välja selgitama. Ja kui tahad uut ja moodsat maja, siis vaevalt on vana kivimaja õige valik.
Meile tundub Itaalia kogu oma bürokraatiaga selline, et ajab meid lihtsalt kõvasti naerma. Kui võtta asju ohjeldamatu huumorimeelega, on siin uskumatult lõbus ja inimesed on vapustavad, ütleb Maria.
Siin on soomlaste poolt sotsiaalmeediasse pandud videod majast:
View this post on Instagram
View this post on Instagram
View this post on Instagram
View this post on Instagram
View this post on Instagram
View this post on Instagram
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.

