Väike tüdruk kaotas Jyväskylä lasteaias ootamatult teadvuse ja viidi kiirabiga 23. aprillil Nova haiglasse. 2,5-aastane Varvara suri järgmise päeva pärastlõunal haiglas.

Kuna tüdrukul oli haiglasse jõudes 39-kraadine palavik ja tal olid krambid, võeti ta vastu krambihaigena. Laps ööbis palatis, kus ta sai ravimeid palaviku alandamiseks ja muuhulgas ka vedelikku, vahendab Iltalehti.

Lapse seisund halvenes aga järsult ning ta viidi hommikul intensiivravi osakonda. Lapse seisund viis raske septilise šokini. Vaatamata ravile suri tüdruk pärastlõunal.

Iltalehti on näinud lapse lahkamisega seotud sissekandeid.

Varvara vanemad ja lähisugulased on veendunud, et haigla tegi ravivea, kui väikelapsel ei tuvastatud sepsist ehk veremürgitust ega alustatud kiiresti sobivat antibiootikumravi.

Varvara vanemad kahtlustavad õendustöötajaid hooletuses. Nende sõnul viidi laps intensiivravi osakonda alles siis, kui surmamärgid olid juba näha.

Iltalehti avaldab Varvara nime tema perekonna loal. Lapse lähiring esineb loos privaatsuse kaitseks anonüümselt.

Varvara kolis kaks aastat tagasi koos vanematega Ukrainast Soome. Peres on neli last. Varvara kaksikvend igatseb väga oma õde.

Iltalehti on rääkinud Varvara tädiga ning lapse ema on andnud loa asjast teada anda. Ema ja ta õde on koos juhtunust Iltalehtile kokkuvõtte kirjutanud, sest ema ei räägi soome keelt.

Emale helistati kolmapäeval, 23. aprillil lasteaiast ja öeldi, et lapsel hakkas halb.

Tüdruk oli teadvusetult kokku kukkunud, tema keel oli paistes ja hingamine raskendatud.

Kui me lasteaeda jõudsime, ütlesid parameedikud, et tüdruk tuleb haiglasse viia. Seal ta oksendas ja kaotas teadvuse. Palavik tõusis ja talle anti palavikurohtu. Oli selge, et tema seisund on raske, kuid keegi ei kuulanud, räägib ema.

Kuna ema ei räägi soome keelt ja räägib veidi inglise keelt, oli tal keeruline õendustöötajatega suhelda. Iltalehti info kohaselt sai ta pärastlõunal ja õhtul telefoni teel tõlkeabi kaks korda.

Haiglas jätkas ema oma lapsele abi palumist terve pärastlõuna, kuid tundis, et teda ei kuulata palatis piisavalt. Lisaks vahetusid õed. Tema sõnul ei soovinud arst lugeda pere kirjalikku soomekeelset olukorra selgitust, vaid soovis oodata tõlgi abi.

Arst kinnitas meile tõlgi vahendusel, et kõik on korras, ja saatis meid isegi koju. Õde pani tüdruku tilguti peale, mõõtis palavikku ja andis Buranat, räägib ema ravi alustamisest.

Keskööl paikus muutus Varvara seisund halvemaks. Ta kurtis valu ja ema helistas mitu korda õdedele, et last kontrollida. Ema sõnul ei pidanud nad olukorda murettekitavaks.

Kella nelja paiku hommikul hakkasid tüdruku jalad siniseks minema. Õed ütlesid, et palavikuga on see normaalne, ütleb ema. Kella kaheksa paiku hommikul tekkisid tüdruku seljale samuti sinakad laigud.

Alles siis tormasid sündmuskohale arstid ja õed. Talle sisestati torud ja kateetrid, kuid vaatamata sellele halvenes tema seisund. Lõpuks tehti talle ultraheli ja röntgen, kuid päästa teda enam ei õnnestunud. Ja ta oleks vajanud ainult antibiootikume, räägib ema.

Iltalehti info kohaselt tegutses üks arstidest tõlgina ema ja intensiivravi osakonna õenduspersonali vahel.

Nova arstid konsulteerisid Helsingi uue lastehaigla intensiivraviarstidega, kuid pisipatsiendi kehva seisundi tõttu ei saanud teda üle viia.

Kuna ravi enam ei aidanud, otsustati see lõpetada.

Tüdruku lähedased kritiseerisid haigla personali teravalt, sest last hoiti öö läbi lasteosakonnas. Nende arvates viidi Varvara intensiivravi osakonda alles siis, kui ilmnesid surmamärgid.

See oli sümptomite teadlik ignoreerimine ja ravist keeldumine. Nad tapsid meie väikese armastatud tütre, sõnab ema.

Iltalehti on saanud tervise-ala järelvalveasutuselt Valviralt kinnituse, et kaebus on registreeritud Valvira juhtumikorralduse süsteemis.

Perekond ütleb ka, et on asjast politseisse teatanud.

Politsei info kohaselt püütakse asja võimalikult kiiresti lahendada, kuid midagi pole veel juhtunud. Soomes toimub kõik väga aeglaselt, sellest oleme juba aru saanud, arutleb ema.

Perekond loodab asjas selgust saada kas politsei, ajakirjanike, meedia või juristide kaudu.

Miks nad midagi ei teinud? Saame aru, et oma last me tagasi ei saa. Oleme endiselt kindlad, et see on täielik möödalaskmine, räägib ema.

Kesk-Soome hoolekandepiirkonna teenindusjuht Kati Kyrölä kahetseb sügavalt Varvara surma ja pere kogetud kaotust. Siiski märgib ta, et ka parim ravi ja ravimid ei hoia ära kõiki surmajuhtumeid.

Kyrölä tänab lapse ema juhtunu avalikkuse ette toomise eest.

Oleme tänulikud, et ema julges teema tõstatada, sõnab ta.

Kyrölä nendib, et hoolekandepiirkond on valmis praktikat muutma, kui uurimine näitab selleks vajadust. Ta ütleb, et lapse surma osas viiakse läbi nii sise- kui välisjuurdlus.

Välisjuurdlust viib läbi Soome sotsiaal- ja tervishoiu järelevalveasutus Valvira ning sisejuurdlust viib läbi eraldi sisekontrolli üksus.

Kyrölä ütleb, et hoolekandepiirkondadel on seadusest tulenev sisekontrolli kohustus. Uurimises kuulatakse ära lapse raviga seotud isikud, kes muul viisil sisejuurdluses ei osale.

Toimingud on täiesti läbipaistvad ja seaduslikud, ütleb Kyrölä.

Ta tervitab Valvira uurimist.

Valvira uurimine pole meie jaoks kaotus ega halb, kuid oleme rahul, et meie tegevust hinnatakse, lisab ta.

Kyrölä ütleb, et kuni juhtumi uurimise tulemuste saamiseni järgitakse kõigi nakatunud patsientide puhul rangemaid turvameetmeid. See võib tähendada patsiendile varasemast rohkem uuringuid, mis võib tähendada pikemaid ooteaegu.

„See on kahe teraga mõõk,” ütleb Kyrölä.

Kyrölä loodab, et uuringud aitavad perekonda ja tulevikus ka teisi patsiente.

Loodetavasti leiab pere sellest rahu ja see kõik tuleb tulevastele patsientidele kasuks. Perekonna jaoks on see kohutav ja kõikehõlmav sündmus, märgib ta.

Iltalehti teatas 2023. aastal Nova haiglas surnud 4-aastasest tüdrukust Lumist. Ta suri A-rühma streptokoki põhjustatud veremürgitusse.

Kyrölä arutleb Lumi surma üle. Ta rõhutab, et laste surmaga lõppevad olukorrad on üsna haruldased, kui võrrelda haiglas igal aastal ravitavate patsientide suure arvuga.

Loodan, et vanemate usaldus meie haigla vastu nüüd ei kao. Abi saab märkimisväärne hulk lapspatsiente, toob ta välja.

Kyrölä rõhutab, et kriisis pere saab kõikvõimalikku abi.

Toetame neid nii kaua, kui nad soovivad. Ja kui meid ei taheta, korraldame selle kellegi teise kaudu, räägib Kyrölä.