Alliansi allikad kardavad, et Venemaa võib alustada rünnakuid NATO põhjapoolseimates liikmesriikides, kaasates umbes 600 000 sõdurit.

Ilmunud on satelliidipildid, mis näitavad Vene vägede kogunemist vaid mõne kilomeetri kaugusel Soome piirist, ning tõendid selle kohta, et Moskva on rajanud sõdurite majutuse, lennukite infrastruktuuri ja muid uusi rajatisi tähtsates sõjaväebaasides, vahendab Daily Mail.

Märgid selle kohta, et Moskva saadab piirkonda relvi ja vägesid, tulevad pärast Soome peaministri ja Saksa luure väiteid, et Vladimir Putin valmistub pikaks konfliktiks Läänega.

Iltalehti kajastas detsembris Soome valitsuse raportit, mis ütleb, et Helsingi peab võimalikuks rünnakut Soome, Norra, Rootsi ja Balti riikide vastu.

„Venemaa tugevdab võimalikult kiiresti oma sõjalist kohalolekut ja tegevust oma loodesuunas kõigis operatiivkeskkondades,” hoiatab raport.

Väljaandega vestelnud NATO allikad ütlesid väidetavalt, et Moskva on harjutanud rünnakut bloki idatiival, ning andsid ülevaate ohuhinnangust, kuhu võidakse rünnata.

Koordineeritud rünnak, milles osalevad mitmed Vene üksused, võib samaaegselt tabada Norra rannikut, Soome lõuna- ja Lapimaa piirkonda, Rootsis asuvat Gotlandi saart ning tungida isegi Eestisse, Lätti ja Leetu, tsiteerivad allikad.

Kuid eksperdid on väitnud, et Putin valib tõenäolisemalt väikesemahulised rünnakud, mille eesmärk on tekitada NATO-s kaost, kus NATO oleks sunnitud arutlema selle üle, kas järgida vastastikuse kaitse pakti või lubada Venemaal territooriumi vallutada, et vältida täiemahulist sõda Euroopas.

Aastal 2017 korraldas Moskva seitse päeva kestnud sõjalised õppused koodnimetusega Zapad – vene keeles Lääs –, mis simuleeris tõhusalt rünnakuid Ida-Euroopa riikide vastu.

Manöövrite, mis hõlmasid mõnede Lääne hinnangute kohaselt umbes 100 000 sõdurit ja tuhandeid soomusmasinaid, eesmärk oli vallutada väljamõeldud Veshnoria riik, mille maastik sarnaneb Balti riikidega.

„Venelased ei ole oma rünnakuplaanist loobunud, vaid tahavad selle pärast Ukraina sõda ellu viia,” ütles allikas Iltalehtile.

„Meie andmetel on plaan endiselt olemas ja venelased pole loobunud soovist seda ellu viia,” lisas ta.

Õppustel harjutatud võimaliku lahinguplaani põhjal väitsid NATO allikad, et Venemaa võib rünnata oma läänenaabreid maa, mere ja õhu kaudu.

See võib hõlmata dessantvägede saatmist Soome Lapimaale, kus nad võiksid püüda luua puhvertsooni ja hõivata strateegilised kohad nagu Ivalo lennujaam.

Moskva võib käivitada õhurünnaku ka Koola poolsaarelt ja saata riigi lõunaossa dessantväed. Väideti, et raketid võivad olla suunatud ka Helsingi suunas.

Samuti võivad Vene väed alustada rünnakut Rootsis asuvale Gotlandi saarele ning püüda tungida Eestisse ja Lätti.

Leetu sissemurdmise eesmärk oleks tõenäoliselt hõivata ja kindlustada puhvertsoon Suwalki koridori ümber, mis ühendaks Venemaad militariseeritud eksklaavi Kaliningradiga.

See ohuhinnang, mida eksperdid peavad halvimaks stsenaariumiks, põhineb aga luureteabel ja sellel, kus praegu asuvad Vene armee üksused.

Kuningliku Ühinenud Teenuste Instituudi (RUSI) Euroopa julgeoleku vanemteadur Ed Arnold ütles, et nii mastaapne operatsioon hajutaks Venemaa käsutuses olevad jõud liiga õhukeseks.

„Venemaal oleks väga raske korraldada laiemat rünnakut mitmele sihtmärgile NATO põhja- ja idatiival,” ütles ta.

„Siiski on märkimisväärne võimalus, et Venemaa korraldab NATO-le väiksema, sihipärasema operatsiooni, mille eesmärk on NATO poliitiliselt alistada,” sõnas ta.

„See seaks NATO raskesse olukorda, kuidas vastata, kas see vastaks artikli 5 tingimustele jne. See on ainus viis, kuidas nad saaksid proovida NATO-t rünnata,” rääkis ta.

„Vene stsenaarium võib olla nii väike, et siseneda lõhesse ja haarata paar kilomeetrit territooriumi, suurendades lõhet mõlemal küljel mõne kilomeetri võrra,” märkis ta.

„See võib külvata NATO-s lõhesid ja lahkarvamusi – ühest vaatenurgast on see sõjaline sissetung NATO territooriumile, mida tuleb kaitsta -, kuid teised ütlevad, kas me tahame riskida sõjaga tuumarelvastatud jõuga nii väikese maa pärast,” sõnas ta.

Arnold ütles, et selline väikesemahuline operatsioon „tõenäoliselt” toimub, kuid ei välistanud suuremahulise konflikti puhkemist.

Ta märkis, et enne 2022. aastat oleksid „paljud öelnud, et Ukraina täies mahus sissetung on rumal, kuid Putin läks edasi ja tegi seda ikkagi”.

Eelmisel kuul hoiatas Soome kaitseväe juhataja asetäitja kindralleitnant Vesa Virtanen, et Venemaa tegevus piiril viitab sellele, et Kreml katsetab tahtlikult NATO ühtsust, et näha, kas see käivitab artikli 5 – alliansi kollektiivkaitseklausli.

Saksa väljaandega Welt rääkides ütles Virtanen, et Venemaa on katsetanud artiklit 5 hübriidsõja taktikaga, sealhulgas küberrünnakute ja massilise piiriülese migratsiooniga, ning ehitab nüüd uut varustust Vene vägede paigutamiseks oma piiri äärde.

„Sõja ajal oli seal umbes 20 000 sõdurit ja umbes neli valvebrigaadi, nüüd näeme, et Venemaa ehitab uut infrastruktuuri ja niipea kui võimalik, lisab sellesse piirkonda sõdureid,” hoiatas Virtanen.

Soome riigikaitsekõrgkooli professor ja endine Soome armee rühmapealik major Juha Kukkola viitas möödunud kuu lõpus antud hoiatuses olulisele Venemaa valmisoleku näitajale.

„Kui näete, et nad ehitavad uusi rööpaid või renoveerivad vanu, on hea hakata tähelepanu pöörama,” ütles ta.

Viimased satelliidipildid näitavad sõidukite infrastruktuuri ja renoveeritud lennubaase.

Hiljuti ehitatud laod on nähtavad Petroskois, umbes 150 kilomeetri kaugusel Soome piirist, mis on ekspertide arvates soomusmasinate laohooned.

Soome piirist umbes 50 kilomeetri kaugusel asuvas Kamenkas on väidetavalt alates veebruarist püsti pandud üle 130 sõjaväetelgi, mis mahutavad umbes 2000 sõdurit.

Kaugelt põhjast pärit pildid näitavad, et varem suletud lennuväebaas Severomorsk-2 töötab nüüd ja renoveerimistööd näivad olevat lõppenud viimastel aastatel.

Soome piirist 170 kilomeetri ja Norrast vähem kui 100 kilomeetri kaugusel on näha uusi helikopterite platse.

Samal ajal on Soomest umbes 150 kilomeetri kaugusel Olenjas õhuväebaas väidetavalt täielikult aktiivne ning seal paiknevad Vene pommitajad korraldavad Kiievi andmetel reide sihtmärkidele Ukrainas.

Kui praegu on suurem osa Venemaa vägedest koondunud Ukrainasse, siis väidetavalt pöörab Putin oma tähelepanu Loode-Venemaa vägede ülesehitamisele.

Kreml kavatseb ehitada Petroskoi linna, umbes 150 kilomeetri kaugusele Soome piirist, uue armee peakorteri, mis oleks lähiaastatel võimeline kontrollima kümneid tuhandeid sõdureid.

NATO allikad väitsid, et Moskva võiks Soome ja Balti riikide piiride lähedale koondada 600 000 sõdurist koosneva ründeväe, mille ridu võivad tugevdada rindelt naasvad väed pärast Ukraina sõja lõppemist.

Euroopa Reformikeskuse direktori asetäitja Ian Bond ütles BBC-le, et isegi kui Ukrainas lepitakse kokku täielikus relvarahus, on vähetõenäoline, et Putini agressioon vaibub.

„Keegi täie mõistuse juures ei taha mõelda, et Euroopa sõda on taas nurga taga. Kuid tegelikkus on see, et üha suurem hulk Euroopa luureametnikke on meile seda öelnud,” sõnas ta.

„Olgu see tulemas kolme aasta või viie aasta või kümne aasta pärast, nende sõnul on mõte, et rahu Euroopas kestab igavesti, on nüüdseks minevik,” lisas ta.

Moskva strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse direktor Ruslan Puhhov hoiatas: „Kui väed on [Ukrainast] tagasi, vaatavad nad üle piiri riigi poole, mida peavad vastaseks.”

„Viimase kümnendi loogika näitab, et me ootame mõningast konflikti NATO-ga,” sõnas ta.

Möödunud kuul USA senatis kõneldes ütles USA vägede ülem Euroopas kindral Christopher Cavoli: „Vene sõjavägi taastub ja kasvab kiiremini, kui enamik analüütikuid olid oodanud.”

„Tegelikult on Vene armee… täna suurem kui sõja alguses,” sõnas ta.

Venemaa kaitsekulutused on sel aastal tõusnud 6 protsendini SKT-st – 3,5 protsendilt Ukraina sõja puhkemise ajal 2022. aastal.

RUSI esindaja Ed Arnold lisas, et on poliitikakujundajate pärast mures, sest nad ütlevad, et Venemaa pole valmis laiaulatuslikumaks konfliktiks Euroopas mitu aastat.

„Kuid homme võib juhtuda midagi, mis võib olla õnnetus või valearvestus, mis vallandab palju laiema konflikti,” sõnas ta.

NATO, seistes silmitsi rahastamiskärbete ähvardustega ning president Trumpi ja tema ametnike süüdistustega teiste najal elamises, on lubanud, et „suurendab” oma panust ülemaailmsesse julgeolekusse, kui Venemaa oht ähvardab.

Sõjaline allianss on viimastel aastatel jätkanud oma lahinguvälja valmiduse suurendamist oma idatiival intensiivsete sõjaliste õppustega, sealhulgas iga-aastaste õppustega DEFENDER, mis praegu piirkonnas toimuvad.

Lõuna-Soomes on sõjavägi kuuldavasti harjutanud sildade õhkulaskmist sissetungi korral.

Ukraina sõja ajal on Putin öelnud, et tema eesmärk on taastada kõik Venemaa „ajaloolised territooriumid”, ja võrrelnud end Peeter Suurega – tsaariga, kes pidas sõda Rootsi vastu.

Arvestades seda, kuidas Moskva on oma kampaaniat Ukrainas läbi viinud, hoiatas Soome valitsuse raport, et rünnakud tsiviilelanikkonna vastu pole välistatud.

„Venemaa on Ukrainas näidanud, et on valmis oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutama laiaulatuslikku sõjalist jõudu ühiskonna ja tsiviilelanikkonna elutähtsate sihtmärkide vastu,” seisab raportis.

Saksamaa föderaalse luureteenistuse (BND) märtsis avaldatud raport hoiatas, et Putin valmistub konfliktiks NATO-ga.

BND hinnangul võib Venemaa olla 2030. aastaks „laiaulatuslikuks konventsionaalseks sõjaks” täielikult valmis.

„Venemaa näeb end süsteemses konfliktis Läänega ja on valmis ellu viima oma imperialistlikke eesmärke sõjalise jõu abil isegi väljaspool Ukrainat,” ennustati raportis.

Soome liitumine NATO-ga 4. aprillil 2023, mis pikendas alliansi piiri Venemaaga üle 1300 kilomeetri, kutsus Moskvas esile raevu.

Vastuseks Vene naabri liitumisele blokiga teatas Putin „Leningradi sõjaväeringkonna” loomisest Soome piiri lähedal ja täiendavate sõjaväeüksuste paigutamisest piirkonda.

Eelmisel kuul hoiatas endine Venemaa president, et NATO uusimad liikmed on nüüd potentsiaalsed tuumakättemaksu sihtmärgid, kui Moskva nii soovib.

Dmitri Medvedjev, kes on end nimetanud üheks Venemaa kõige räigemaks läänevastaseks kulliks, näis viitavat Rootsile ja Soomele, kahele viimasele Lääne sõjalise liiduga liitunud riigile.

Riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et kui konflikt peaks tekkima, oleks tuumarelvad laual.

„Mitteühinenud staatus andis neile [Soomele ja Rootsile] teatud rahvusvahelised eelised, võttes arvesse nende geopoliitilist positsiooni ja paljusid muid tegureid,” ütles Medvedjev.

„Ja nüüd on nad osa meie vastu suunatud sõjalisest blokist, mis tähendab, et nad said automaatselt meie relvajõudude sihtmärgiks, sealhulgas võimalikud vastulöögid ja isegi tuumakomponent või ennetavad meetmed sõjalise doktriini raames,” märkis ta.

Eelmisel nädalal hoiatas Moskva ka Suurbritanniat „tahte koalitsiooni” vägede paigutamise eest Ukrainasse, kuulutades, et see võib viia Kolmanda maailmasõjani.