Hiina suhtumine Soome on pärast NATO liikmeks saamist muutunud, selgub täna teisipäeval 27. mail ilmuvas Mika Hentuneni ja Kristiina Heleniuse raamatus „Hiina maailm – tuleviku suurriik ja selle eesmärgid” antud hinnangust.

Hentunen ja Helenius on korrespondentide ja ekspertide paar, kellel on üle 25-aastane kogemus Hiina ja USA suhete uurimisel, vahendab Iltalehti.

Raamatu järgi pürgib Hiina maailmas juhtpositsioonile ja püüab seetõttu lõhkuda lääneliitu, mida ta näeb ohuna ja mida esindavad nii kaitse- kui sõjaline allianss NATO ja Euroopa Liit.

Hiina seisukoht on, et NATO-ga liitumine muutis Soome välispoliitilist positsiooni „otsustavalt ja lõplikult”.

Selle tõestuseks toob raamat välja küsimuse, mille esitas Hiina tudeng Soome presidendile Alexander Stubbile, kes pidas 2024. aasta oktoobris loenguid Fudani ülikoolis.

„Hiljemalt pärast Martti Ahtisaari Nobeli rahupreemia saamist sai ka meil Hiinas selgeks Soome eriline roll maailmas – rahuvahendaja roll. Niisiis, kas Soome ei kaotanud pärast NATO-ga liitumist oma identiteeti mitte ainult neutraalse riigina, vaid ka rahuvalvajana?” küsis tudeng.

Hentuneni ja Heleniuse sõnul kahtlustasid välispoliitika spetsialistid, et tudengi küsimuse koostas riiki valitsev kommunistlik partei ja see esindas seega Hiina juhtkonna seisukohta.

Raamatu järgi vastas Stubb küsimusele, et NATO ei takista Soomel tegutsemast rahuvahendajana ning liikmeks astumine oli Soome jaoks vajadusest tingitud otsus.

Soome Välispoliitika Instituudi juht Hiski Haukkala hindab raamatus, et kuigi Soomel on Pekingis endiselt hea maine, on NATO liikmelisus suhtumist muutnud.

Nüüd peetakse meid USA juhitava liidu osaks. Küllap on neil veel küsimärk, kuidas see Soome poliitikat mõjutab. Seda nad nüüd jälgivad ja hindava, märgib ta.

Heleniuse ja Hentuneni intervjueeritud Lapi ülikooli professor Matti Nojonen ei usu, et Hiina kvalifitseeriks Soomet enam rahvusvahelise rahuvahendajana.

Hiinal ja Soomel on olnud eriline suhe sellest ajast peale, kui Soome 1951. aastal esimeste lääneriikide hulgas Hiina Rahvavabariiki tunnustas.

Kuldsetel aastatel, kui Soome oli Hiina-suunalises arengus, oli minu sõnum, et peaksime veidi tagasi tõmbama: me ei pea leppima kõigega, mida hiinlased soovitavad, ütleb raamatus kogenud Hiina ekspert Nojonen.

Soome suhted Hiinaga on aga alates 2010. aastatest jahenenud. Seda on mõjutanud nii kaubavahetuse langus kui ka Soome liitumine lääneriikide liitudega.

Soome on liikunud ühest äärmusest teise. Algul olime ülimalt innukad Hiinaga koostööd tegema. Nüüd oleme peaaegu liiga ettevaatlikud, ütleb Nojonen.

Koostööd Hiinaga ei maksa täielikult ignoreerida, kirjutavad Hentunen ja Helenius.

Hiina ja Soome on pühendunud keskkonnasõbralike lahenduste ja säästva arengu edendamisele, mis avab olulisi koostöövõimalusi, märgivad nad.

Hiina on juba saavutanud turgu valitseva seisundi näiteks päikese- ja tuuletehnoloogia vallas. Riik on hinnanguliselt investeerinud rohelisse tehnoloogiasse rohkem kui ülejäänud maailm kokku.

Kuigi ettevaatus on vajalik, oleks rumal Hiinat ignoreerida, märgitakse raamatus.

Hentunen ja Helenius osutavad ettevaatlikult sellele, mida Hiina oma kaubandussuhete kaudu saavutada püüab.

Hiina soovib muuta võimalikult paljud riigid sõltuvaks oma arenenud tööstustest ja tõrjuda need välja ressursside tarnijatena, märgivad nad.

Samal ajal soovib Hiina kommunistlik partei tugevdada autoritaarsete väärtuste aktsepteerimist ning panna proovile lääne arusaamad demokraatiast ja inimõigustest.

Seiretehnoloogiat teistesse riikidesse eksportides püüab Hiina turundada oma valitsemismudelit, mis põhineb kodanike kontrollimisel ja järelevalvel, öeldakse raamatus.

Soomes nähakse praegu kogu koostööd Hiinaga kui potentsiaalset turvariski, mida näitab näiteks Tiktoki andmekeskusega seoses tõstatatud mure.

Kaitsepolitsei on öelnud, et peab võimalikuks, et Tiktoki kasutajate info jõuab Hiina julgeolekuasutuste ja lõpuks kommunistliku partei kätte.

Soome küsib rahvusvahelistelt kogukondadelt nõu seoses suhetega Hiinaga. Kuigi Hiina on Soomele endiselt oluline kaubanduspartner, on riigi juhtkond Hiinat puudutavates küsimustes üha enam EL-i poliitika taha taandunud.

EL on täpselt selline organisatsioon, mida Hiina loodab laiali lüüa, kirjeldatakse raamatus. Hiski Haukkala hinnangul muutuvad Hiina ja EL-i suhted lähiaastatel veelgi pingelisemaks.

Hiina sooviks olla võimeline sõlmima kahepoolseid lepinguid riikidega, kus puuduvad välised organisatsioonid – see tähendab dikteerida riikidele ise kaubandustingimusi.

Hiina püüab läheneda, eriti riikidele, kes pole suurriikide võitluses selgelt oma poolt valinud, kirjeldatakse raamatus.

Ta on leidnud need liitlased eelkõige globaalse lõunaosa riikidest, mis on Hentuneni ja Heleniuse sõnul muutunud üha enam Hiinast sõltuvaks.

Business Finlandi vanemekspert Sari Arho Havrén hindab raamatus, et Donald Trump võib ühel hetkel nõuda eurooplastelt valiku tegemist Hiina ja USA vahel.

Ma oleksin üllatunud, kui see ühel hetkel ei tuleks. Soomele on selge, kelle leeris ta on. Jah, Soome valib siis USA, märgib ta.

Yle Moskva korrespondent Mika Hentunen on töötanud korrespondendina ka Aasias ja Washingtonis. USA ekspert Kristiina Helenius on töötanud Brüsseli korrespondendina ja juhtinud Ameerika Kaubanduskoda Helsingis üle kümne aasta.