Sõjas piiravad ründaja liikumist järved, eriti suured. Nagu Päijänne järv, üle 120 kilomeetri pikkune veetõke. mis ulatub Asikkalast Jyväskylässe.

Sellest läänes, Kuhmoineni vallas väikeses Ruolahti külas elab soome naine Pirjo oma terjeriga. Aeg-ajalt kardab ta kottpimedat aeda ja Päijänne tugevalõualisi haugisid, vahendab Helsingin Sanomat.

Ta ei karda Vladimir Putinit.

Ei, kuigi uudiseid vaadates tundub, et muid ohte pole.

„Ma ei karda seda, see neelaks palju energiat,” ütleb Pirjo.

Aga see mõte on paljudel peast läbi käinud. Kui Venemaa ründaks Soomet, siis kus oleks turvaline.

Soomet ei ähvarda praegu otsene sõjaline oht. Valitsus, kaitsevägi ja teised võimud on aga valmisolekus. Nii on see olnud pikka aega ja viimastel aastatel on ettevalmistusi suurendatud.

Õhutõrjemuuseumi direktor erukolonel Esa Kelloniemi osales oma ametiajal muu hulgas Helsingi kaitse planeerimises.

Tema sõnul ei tuleks halvim sugugi üllatusena. Soomel on juurdepääs nii enda luureandmetele kui ka NATO liitlastega jagatud luureandmetele. Kui juhtuks halvim, koondaks Venemaa oma jõud idapiiri lähedale juba ammu enne seda.

Militaareksperdi, kolonelleitnant Juhani Pihljamaa sõnul oleks kõige turvalisem koht keset eikuskit ja soovitavalt vähemalt kahesaja kilomeetri kaugusel idapiirist. Tööstusest ja liiklussõlmedest võimalikult kaugel.

Lisaks peaksid turvalises kohas olema tingimused elektrita elamiseks.

Selliseid asju leiab soomlanna Pirjo kodust. Erinevaid tegureid arvesse võttes võiksid veidi üle paari tuhande elanikuga Kuhmoineni külad olla sõjaolukorras küllaltki turvalised varjupaigad.

Seal läheduses puuduvad märkimisväärsed liiklussõlmed. 4. maantee kulges veel 1990. aastatel läbi Kuhmoineni, kuni see viidi Päijänne järvest ida poole. Kuhmoineni läbival 24. maanteel on üsna tihe liiklus, kuid see ei ole peatee.

Riskiteguriks on Jämsä Hallis asuv sõjaväelennujaam. See on umbes neljakümne kilomeetri kaugusel Pirjo kodust.

Tulevikus rõhutatakse halli strateegilist tähtsust, sest aasta pärast hakatakse seal kokku panema hävitajaid F-35.

Pirjo elas Helsingi piirkonnas ligi kakskümmend aastat ja elas kiiret elu. Poolteist aastat tagasi kolis ta tagasi oma sünnikodusse Ruolahtis.

Maja südameks on traditsiooniline leivaahi, mille jaoks saab Pirjo puid poja metsast. Tellised salvestavad soojust ja vabastavad selle aeglaselt päevade jooksul.

Hoovis on kaev ja ümberkaudsetes metsades allikad. Isegi kui kaevust kaoks vesi, leiaks Pirjo ikkagi vett. Ta on otsustanud, et saab hakkama.

„Ja vaevalt, et keegi Päijänne järve kuivendab. Tõenäoliselt saaksin kala püüda, kui nälga peaks jääma,” räägib ta.

Olemas on gaas ja suitsuahi ning kappides kuivpärm ja jahu. Mul on sõber, kes elab Jämsäs ja peab kanu ja lambaid. Sealt saab mune ja võib-olla ka liha.

Pirjo loodab naabrite abile. Ta ütleb, et sa ei ole maa peal üksi, isegi kui elad üksi.

Kõik on juba testitud. Novembris katkestas torm Jari mitmeks päevaks elektri. Maja püsis soe ja naabritel oli generaator, nii et Pirjo sai seal oma telefoni laadida. Ja polnud vaja hakata oma kaevust vett pumpama, kui selle sai naabritelt.

Kui Venemaa peaks Soomet ründama, prooviks ta suure tõenäosusega sooritada Helsingis dessandi või dessantoperatsiooni ning seeläbi saada sillapea pealinnas või lähiümbruses.

Samal ajal püüaks Venemaa tagada, et relvaabi ei saaks Soome toimetada. Sellega seoses korraldataks õhulööke lõuna- ja lääneranniku sadamatele ning Torniost põhja pool asuvatele maanteedele.

Soome vägesid püütaks siduda mujal ja seetõttu algaks maapealne rünnak idapiirilt. Venemaa üritaks edasi liikuda piki rannikut pealinna poole. Võib-olla tahetakse ka Soome vöökohalt ära lõigata, st rünnata Suomussalmi kõrgustelt mööda Raatteentied näiteks Oulusse.

Tõenäoliselt tahaks Venemaa Ahvenamaa üle võtta, sest suudaks tõkestada elutähtsat laevaliiklust kogu Botnia lahes.

Sõjas oleks Soome rannik põhimõtteliselt ebaturvaline.

Päris turvaline oleks olla Lääne-Lapimaal, kus pole maanteeühendust Rootsiga. Kuid Venemaa vaatenurgast on Lapimaa lähedal strateegiliselt olulistele aladele. Koola poolsaarel on tuumaallveelaevade baas ja marsruut läbi Põhja-Jäämere Atlandile.

Sõja korral püütaks teedevõrku halvata. Kuid seda oleks keeruline täielikult teostada, sest Soomes on tihe kohalike teede võrgustik ja isegi metsateed.

Raudteevõrgus oleksid rünnakute sihtmärgid võrgu hargnemiskohad ja loomulikult sillad. Sama kehtib ka maanteede kohta.

Õhulööke korraldataks sadamatele. Sihtmärgiks oleksid ka lennujaamad.

Lisaks oleks ohtlik viibida energiavõrgu ja selle sõlmede läheduses.

Ohtlik oleks viibida nn tuld ligi tõmbavate objektide läheduses. Nende hulka kuuluvad sõjaväeobjektid, halduskeskused, energiarajatised, energiavõrk ja selle sõlmed, tööstusrajatised ja eriti relvatehased. Venemaa üritaks neile lööki anda.

Teisest küljest on Venemaa rünnanud Ukrainas ka tsiviilobjekte. Haiglaid, mänguväljakuid ja elamuid. Neid pommitades tahetakse õõnestada tahet riiki kaitsta ja usku tulevikku.

Sõda koormab kogu ühiskonda.

Kui vaadata kaardil tuld ligi tõmbavaid asukohti, leiaks turvalised alad Lõuna-Pohjanmaal, Pohjanmaal ja Kesk-Pohjanmaal, aga ka Kesk-Soomes ja Pirkanmaal.

Kui Venemaa peaks ründama Soomet, võidakse tsiviilelanikkond evakueerida nende viie maakonna aladele. Soome evakuatsiooniplaani järgi oleksid need suure tõenäosusega vastuvõtupiirkonnad, samas kui teistest võib olla vajalik evakueeruda.

Kaitseväe üksused paiknevad üle terve Soome. Nende hooldus-, remondi- ja laoteenused oleksid rünnaku sihtmärkide hulgas.

Samuti püütaks kaitsetööstust teenindavaid ettevõtteid töövõimetuks muuta.

Plaani lähtekoht on see, et enamik inimesi sõidab iseseisvalt ja leiab ka ise majutuse. Võimud aitaksid abivajajatel evakueerida.

Iseseisvus võib tähendada näiteks ööbimist oma suvilas või sõbra suvilas.

Selle peale on mõelnud ka Pirjo. Ta on välja arvutanud, et majja ja väikesesse aita mahuks peale tema enda veel vähemalt kuus inimest.

„Kui nad küsiksid, kas ma võtan mõne, võtaksin kindlasti siia. Siis aitaksid kõik üksteist,” sõnab ta.

Tema enda vanaema oli evakueeritud Karjalast Valkjärvist. See inimene pidi kaks korda oma kodust lahkuma. Madratsite kotid tehti tühjaks ja topiti kraami täis.

„Siis lubati kaasa võtta üks lehm,” ütleb Pirjo.

Sõjas pole täiesti turvalist kohta. Jätkusõjas korraldas Nõukogude Liit partisanide rünnakuid isegi Lapimaa kaugetes külades, mis asusid väikeste teede lõpus, sõjalistest sihtmärkidest kaugel.

Kriisiolukorras on Soomel kindel kohustus evakueerida tsiviilelanikkond potentsiaalsetest sõjakolletest.

„Ausalt öeldes on see Soome ja Ukraina suurim erinevus. Ja loomulikult on Soome NATO liige,” ütleb Juhani Pihlajamaa.

Kolonelleitnant Pihljamaa ja erukolonel Kelloniemi tuletavad meelde, et linnades on terviklikud tsiviilkaitsesüsteemid, mis on mõeldud tsiviilelanike kaitseks.

Näiteks Helsingis on ligikaudu 5500 tsiviilkaitsevarjendit, mis mahutavad kokku 900 000 inimest ehk kõik linlased ja suur hulk inimesi väljastpoolt linna.

Esa Kelloniemi räägib, et muresid saab leevendada, kui tutvuda võimude antud juhistega, kuidas kriisiolukorras tegutseda ja selleks valmistuda. Lisaks füüsilisele turvalisusele tuleb hoolitseda enda ja oma lähedaste vaimse tervise eest.

Igal inimesel ei ole mitte ainult põhiseaduslik õigus turvalisusele, vaid ka kohustus seda vastavalt oma võimetele edendada.

Pirjo usub heasse. Kui vastas on midagi muud, tuleb uuesti mõelda ja sellega kaasa minna.

Pirjo töötas Fortumis seitseteist aastat elektrimüügis, klienditeeninduses ja koolitajana. Energiafirma rääkis tulevikuohtudest, eelkõige kliimamuutustest. Pirjo usub, et sellest on loobutud hirmust sõja ees.

„See oli oht, millest räägiti kogu aeg. Täna võib sellest kuulda vaid siis, kui keegi nagu Trump Pariisi kliimaleppest taganeb,” sõnab ta.

Ettevalmistumisele on Pirjo mõelnud ka oma tööalase tausta tõttu. Elektrikatkestuste ajal läksid klienditeeninduse liinid umbe.

Mõned helistajad olid peaaegu abitud. Teiste elud võivad sõltuda elektrist, näiteks kui kasutusel on hingamisaparaat.

Esa Kelloniemi sõnul on parim viis vaimse kriisikindluse säilitamiseks usaldada tulevikku. „Ehitame oma suvilad järve kaldale ja teeme igasugu muud toredat,” sõnab ta.