Ukraina sõjaväemeedik annab juhiseid Soome reservväelastele

Ukraina sõjaväemeedik räägib, kuidas kaasaja sõda on muutunud ja millega tuleb arvestada. Näiteks tuleb valmis olla selleks, et haavatuna tuleb kaevikus veeta terve päev ja see raskendab ravi võimalusi.

Serhi Umka on meedik ja 100. mehhaniseeritud brigaadi koolitaja. Ta on sõjaväemeditsiini muutumist lähedalt näinud. Ta on sõja-aastatel ravinud mitmeid erinevaid vigastusi.

Iltalehti uuris Umkalt, mida Lääs välimeditsiini arengust veel ilmtingimata ei mõista ning mida peaksid Soome reservväelased sellest muudatusest kindlasti teadma.

„Kui rahvusvahelised abitöötajad või meditsiinitöötajad tulevad siia ja kuulevad mõnest meie evakuatsioonijuhtumist, on nad täiesti šokeeritud,” ütleb Umka.

Üks peamisi õppetunde on see, et evakuatsioonid viibivad vaenlase suurtükiväe, eriti droonide tõttu. Sõjameditsiiniski tuntud kuldset tundi arsti sõnul enam ei eksisteeri.

See on müüt, see on ebareaalne. Parimal juhul on meil kuldne 24 tundi, ütleb Umka.

Pärast haavata saamist on sõdurid sageli sunnitud ellujäämiseks kasutama oma isiklikke meditsiinitarbeid, sest koolitatud meedik ei jõua sündmuskohale. Raskematel juhtudel saab droone kasutada lisavarude tarnimiseks, mis annavad haavatule vähemalt paar lisatundi.

Üks võtmesõnumeid Soome reservväelastele näib olevat, et muutunud tegevuskeskkonnas kätkeb elupäästev žgutt ka ohtusid.

Massiivse verejooksu peatamiseks kasutatakse žgutti. Nagu nimigi ütleb, pingutatakse side veritseva jäseme ümber tihedalt ja õigel kasutamisel tekitab see jäsemele survet ja peatab verejooksu, surudes kokku veresooni.

Peame sõdureid koolitama, kuidas žgutti kahju vähendamiseks vahetada. Paljud sõdurid ei tea, kuidas amputatsiooniohtu vähendada, ütleb ta.

Umka hinnangul vajaks Lääne NATO standarditele vastav lahinguesmaabi väljaõpe TCCC muudatusi. Iga võitleja ASM-i põhitase ei pruugi sobida tänapäevasele lahinguväljale.

Umka sõnul peaks ASM-i tase õpetama, kuidas vahetada žgutt verejooksu ohjeldamiseks, et jäsemed ei muutuks pikaajaliste evakuatsiooniootuste ajal gangreenseks ja seega asjatult amputeerituks. Nüüd on õpetus, et žgutti ei tohi eemaldada.

Iltalehti on ka mujalt kuulnud lugusid juhtumitest, kus päästetavaid jäsemeid on tulnud amputeerida, kuna ei osatud žgutiga ümber käia.

Umka ise alustab meditsiiniteemalist koolitust edasijõudnumal CLS-i tasemel ehk lahingpäästja oskustega.

„Kõikidel juhtudel ei oska sõdurid oma vigastuste taset hinnata, mõnikord võivad nad liialdada ja mõnikord alahinnata,” ütleb Umka.

Samuti selgitab ta, kuidas kiire vereülekanne isegi kaevikus võib rasketes olukordades päästa. Umka mainib olukorda, kus autos tehti vigastatu enda verd kasutades vereülekannet. See võimaldas ellu jääda kuni ravi saamiseni.

Lääne abi on arsti sõnul tegevuse õnnestumiseks väga oluline.

Mäletan 2022. aastat, kui meil polnud isegi žgutte. Euroopa ja USA on meid välimeditsiinis palju aidanud. Ilma nende abita ei saaks me ilmselt hakkama sellega, mida praegu teeme, sõnab ta.

Lisaks valdkonnas vajaminevale meditsiinilisele materjalile on haiglates hädasti vaja ka uusi seadmeid. Samas on aga ka väike kriitika. Kõik, mis on sõja ajal Ukrainasse saadetud, pole tingimata kasutuskõlbulik olnud.

Ma saan aru, et see võib kõlada halvasti, kuid mõned inimesed kujutavad ette, et Ukraina on nagu auk, kuhu võib kõike valada. Me ei ole. Päästame elusid. Me ei saa töötada kahjustatud või vananenud seadmetega, ütleb Umka.

„Kui säilivuskuupäev on lähenemas, aga toode on veel kasutuskõlblik, siis on sellest kindlasti kasu,” lisab ta.

On erandeid ja kuupäev ei tähenda alati, et toode on kasutuskõlbmatu. Iltalehti läbiviidud intervjuude põhjal võtavad osad üksused vastu ka aegunud kaupa, sest see on parem kui mitte midagi ja midagi muud pole ilmtingimata lihtsalt saadaval.

Seega tasub kõike pakkuda näiteks kaupa jagavatele abiorganisatsioonidele.

Samas toob Umka välja, et varustust saates tasuks hoolitseda ka varuosade eest. Tema sõnul on Ukrainasse mitu korda saadetud meditsiinitehnikat ilma varuosadeta. Osasid võib olla ootamatult raske leida või on need väga kallid.

Ma ei taha kedagi solvata, sest loomulikult hindame abi kõrgelt ja selle taga on hea kavatsus, ütleb ta.

Näiteks te ei annaks oma lapsele aegunud ravimeid. Ma kohtlen kõiki haavatuid nagu oma lapsi ja tahaksin, et mind koheldaks samamoodi, ütleb Umka.

Kommentaarid

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.