USA president Donald Trump kinnitas täna neljapäeval 24. aprillil, et Venemaa on Ukraina sõjas juba teinud „üsna suure järeleandmise”, jättes kogu riigi vallutamata. President väidab ka, et Venemaa valmisolek astuda rahukõnelustesse, mis „peataks sõja”, on järeleandmine.

Kuid see väide on leidnud tugevat vastupanu Ukraina ja paljude Euroopa riikide poolt, kes väidavad, et ainuüksi täiemahulise maade hõivamise peatamine ei kvalifitseeru mõtteka järeleandmisena, vahendab Newsweek.

Varem päeval saatis Trump Venemaa presidendile Vladimir Putinile tavatult otsekohese sõnumi, kutsudes teda üles peatama rünnakud Ukraina vastu, mis tähistas harvaesinevat avalikku noomitust USA presidendilt Kremlile.

Venemaa andis Kiievile löögi tunde kestnud rakettide ja droonide rünnakuga. Alates 2024. aasta juulist linna ohvriterohkeimas rünnakus sai surma vähemalt 12 inimest ja vigastada 90 inimest.

„Mulle eilne õhtu ei meeldinud,” ütles Trump neljapäeval, viidates Venemaa ulatuslikule rünnakule Kiievile. „Ma ei olnud sellega rahul,” lisas ta Putini kriitikat põhjendades.

Väites, et Putin näitas hiljutise laiaulatusliku rünnakuga „väga halba ajastust”, näis Trump andvat mõista, et Venemaa liider on õõnestanud tema enda positsiooni – eriti Moskva nõudmist, et mis tahes rahukokkulepe võimaldaks Venemaal säilitada kontrolli Krimmi ja okupeeritud Ukraina piirkondade Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni üle.

Hiljem neljapäeval lõi Trump aga lootustandvama noodi, väljendades ettevaatlikku optimismi, et rahukokkulepe võidakse lõpuks sõlmida.

„Me mõtleme väga tugevalt sellele, et nad mõlemad tahavad rahu,” ütles president lõunasöögi alguses Norra peaministri Jonas Gahr Støre’iga. Ta lisas: „Aga nad peavad laua äärde jõudma. Ootame kaua.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on järjekindlalt kinnitanud, et Venemaa suveräänsuse tunnustamine okupeeritud Ukraina territooriumi üle on läbirääkimatu punane joon. Neljapäeval esinedes rõhutas ta, et Ukraina nõustus 44 päeva tagasi USA väljapakutud relvarahuga, mis oli esimene samm läbirääkimiste teel saavutatud rahu suunas, kuid Venemaa rünnakud on jätkunud lakkamatult.

Trumpi hiljutine kriitika Putini suhtes on erakordne, eriti kui arvestada tema varasemaid väiteid, et Venemaa on agressori rollist hoolimata näidanud üles suuremat valmisolekut rahulepingu sõlmimiseks kui Ukraina.

„Arvasin, et Zelenskiga on lihtsam hakkama saada,” ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele. „Siiani on see olnud raskem, kuid sellega on korras. Kõik on korras.”

Trump on mõlema juhiga suhtlemise ajal rõhutanud tajutavat mõjuvõimu, kinnitades korduvalt, et Putinil on „kaardid”, Zelenskil aga mitte. Samal ajal on tema vabariiklaste administratsioon astunud samme, mis viitavad leplikumale hoiakule Putini suhtes – jätkates imetluse mustrit, mida Trump on varem Venemaa liidri suhtes väljendanud.