Ühel aprillikuu teisipäeval tehti eralasteaiast südantlõhestav hädaabikõne.

Siia on vaja kiiresti kiirabi. Siin on väike poiss, elutu. Praegu on kohutav häda, öeldi lasteaiast.

Mitu päästekeskuse üksust kutsuti Espoos Mankkaa piirkonnas asuvasse lasteaeda. Lapse heaks ei saanud enam midagi teha, vahendab Iltalehti.

Lasteaia hoovist leiti surnuna 2-aastane poiss.

Samas lasteaias, mis kandis nime Lastentalo Vaahteramäki oli vaid aasta varem olnud šokeeriv juhtum, kui kolmeaastane poiss läbi lume kaevu kukkus. Ta päästeti jääkülmast veest.

Nüüd oli üks lastest surnud. Peagi hakkas politsei kahtlustama, et lapse traagilist saatust oleks saanud ära hoida.

„Mina ja teised õpetajad oleme keelanud lastel sinna minemise,” ütles üks lasteaia töötajatest ülekuulamisel.

Tema mõtetesse sööbis pilt surnud poisist, kes oli riietatud kevadisse kombinesooni.

Hukkunud pisipoja vanemad ütlesid politseivestlustes, et nende arvates ei põhjustanud lapse surma mitte ainult professionaalsuse puudumine, vaid ka hooletus.

„Me ei saa kunagi kindlalt teada, kui kaua meie väike poiss seal lamas,” ütles isa.

Kas teda oleks saanud päästa, kui oleks olnud hoidja, kes oleks olnud võimeline oma tööd tegema ja oma tegelikke kohustusi täitma? küsis ta.

Vanemate seisukoht ei olnud laest võetud. Lapse surma hetkel oli hoovis vaid üks täiskasvanu, kahekümnendates naine, kes valvas 13 last.

Noor naine oli lasteaeda alalise töötajana tööle võetud vaid kuu aega varem, pärast pooleaastase katseaja läbimist. Tal polnud selles valdkonnas väljaõpet ega tegelikku kogemust ning teda ei saanud jätta üksi laste eest vastutama.

Nii juhtus aga tol teisipäeva hommikul 26. aprillil 2005. aastal.

Neli täiskasvanut – sealhulgas lasteaia juhataja – olid koos seitsme alla 2-aastase lapsega hommikul nukuteatrisse läinud. Kahekümneaastane abiline jäeti lasteaia õpetajaga kahekesi 14 last valvama.

2-aastane poiss hukkus, kui lasteaia õpetaja viis last lasteaia tualetti.

Eelneva sügise jooksul oli lasteaia omanik toonud õues asuva laoruumi kõrvale hunniku puitelemente. Mingil hetkel kavatsesid nad lastele ronimisraami ehitada.

Kivide peale olid laotud rasked, umbes kahe meetri pikkused plangud. Lapsi oli korduvalt hoiatatud, et nad plankude läheduses mängimist väldiksid.

Tol teisipäeva hommikul lasteaia töötajaid aga kohapeal polnud. Polnud kedagi, kes vaataks ja keelaks.

Lapsed tegid seda, mida lastelt võib oodata ja hakkasid keelatud alal mängima. Mäng lõppes kurvalt.

Puudevirn kukkus kahe lapse peale kokku. Üks pääses minema, teine ​​mitte. 2-aastane lämbus raskete puude all.

See polnud minu süü, ütles poisi mängukaaslane isale hiljem samal õhtul.

Nutune ja siiani šokis mängukaaslane rääkis, et lapsed üritasid esmalt ise poisilt puid maha tõsta. Nende jõust aga ei piisanud.

Lõpuks otsis 7-aastane tüdruk abi hoovi teisest otsast. Kahekümnendates abiline riisus õnnetuse ajal lehti, kuigi teadis, et teisi täiskasvanuid õues ei ole.

Abilist ootas šokeeriv vaatepilt.

Väike poiss lamas puude all. Ta silmad olid suletud, huuled juba tumenenud.

Samal ajal jõudsid lasteaeda tagasi ka nukuteatrisse läinud rühm ja tualetti läinud kasvataja.

Töötajad alustasid elustamist, helistasid 911, ja püüdsid meeletult leida 2-aastase poisi vanemate kontaktandmeid.

„Kindlasti mäletan elu lõpuni, kui ma sealt lapse sülle võtsin,” ütles üks töötajatest politsei ülekuulamisel.

„Ta oli nii õnnelik poiss,” ütles ta.

Politseiuurimine uuris muu hulgas, miks õnnetuse toimumise ajal keegi lapsi ei valvanud ja miks plangud üldse õues olid.

„Raske on mõista, et laste turvalisuse eest vastutavad inimesed tooksid lasteaia õuele väikelastele eluohtlikke elemente,” ütles hukkunud lapse isa politseile.

Üksteise järel rääkisid ka lasteaia töötajad, et puuhunnikuga kaasnev võimalik ohutusrisk oli neid juba mõnda aega muretsema pannud. Lastel keelati korduvalt plankude läheduses mängimine.

Usun, et keeldudest ja hoiatustest ei piisanud ning plangud oleks tulnud ammu eemaldada, ütles politseile üks kasvatajatest.

Üksi õues olnud abiline ütles ülekuulamisel, et kõik juhtus väga ootamatult. Vaid mõni hetk varem oli ta näinud lauahunnikust mõne meetri kaugusel liivakastis lapsi mängimas.

„Ma pean kogu seda olukorda täiesti kohutavaks ja millegipärast olen mõelnud, et see on ka minu süü, sest ma oleksin pidanud nägema, mida kõik lapsed teevad,” ütles abiline.

Aga teisest küljest oli see nii lühike hetk ja ma nägin, et kõik mängisid männi juures ja ometi oli poiss järgmisel hetkel juba nende puude juurde jooksnud, märkis ta.

Espoo kohus arutas teisipäeva, 26. aprilli 2005 sündmusi 2007. aasta suvel. Prokurör nõudis karistust surma põhjustamises lasteaia omanikule, juhatajale, abilisele ja õpetajale, kes oli õnnetuse ajal lapsega tualetti läinud.

Kõik eitasid süütegusid.

Espoo kohus mõistis surma põhjustamise eest rahatrahvi vaid lasteaia juhatajale. Kohtu hinnangul oleks juhataja pidanud hoolitsema selle eest, et suurt hulka lapsi ei jäetaks tundideks vaid kahe täiskasvanu hoolde.

Helsingi ringkonnakohus ei nõustunud sellega. 2008. aasta oktoobris tehtud otsuses leidis kohus, et juhataja ei põhjustanud lapse surma ettevaatamatusest. Süüdistus tühistati.

Ringkonnakohus leidis hoopis, et abiline oli jätnud hooletusse laste järelevalve. Naine oli lasteaias töötanud üle poole aasta.

Ringkonnakohus leidis, et laps ei surnud kohe, vaid mõne minuti jooksul. Abiline oleks pidanud riisumise lõpetama ja lapsi õues valvama.

Naisele mõisteti rahatrahv 20 päevamäära ulatuses, kokku 200 eurot.

Ülemkohus asja menetlemiseks luba ei andnud. Seetõttu jäi ringkonnakohtu otsus jõusse.

Lasteaed Lastentalo Vaahteramäki sulges uksed vahetult pärast õnnetust, 2005. aasta hilissuvel.