Soome vabatahtlik võitleja Ola elab sõdurina Ukrainas paremini kui keevitajana Soomes. Pärast Ukraina sõda kavatseb ta otsida uut konflikti.

Ola nimi on tema isiku kaitsmiseks muudetud. Võitleja isik on MTV uudistele teada.

Ola on olnud Ukrainas vabatahtlik võitleja kolm aastat. Oma sõjahaavu on ta alati Soomes ravinud.

Donald Trumpi lühikese presidendiaja jooksul on olukord rindel muutunud veelgi keerulisemaks. Kõik on endiselt defitsiit, sealhulgas laskemoon, ja mehed on väsinud. Olukord on tõesti halb.

MTV uudised sai vabatahtliku võitleja Ola kätte märtsi viimasel päeval Ukrainas Harkivis, kus ta ootab koos oma üksusega rindel järgmist käsku ja sihtmärki.

Nüüd valmistab Ukraina ette tõeliselt suurt rünnakut ja suuri lahinguid paljudes rindeosades. Arvan, et järgmisena saadetakse meid eesliinile, sõnab ta.

Jaanuaris sõlmis Ola uue lepingu luureteenistuse alluvuses tegutseva Krakeni eriüksusega. Ola näib olevat eriti vaimustuses tema valikust mainekasse eriüksusesse Kraken, mis on Ukraina sõjaväeluure üksus.

Ka venelased valmistuvad suurrünnakuks. Jah, küllap on seal enne suve suur möll. Proovime sõda võideldes lahendada ja vallutatud alad tagasi saada, sõnab ta.

Ola sõnul olid paari nädala tagused Kiievi pommirünnakud painajalik meenutus sõja algusest.

Kiievit pommitati rakettidega neli, viis päeva ja ööd päris korralikult. Helikopterid olid kogu aeg õhus. Kiievi rahvas oli ärevil, märgib ta.

Esimest korda sai Ola haavata lahingus 2023. aasta märtsis, kus mõned tema kaaslased kaotasid elu. See juhtus Ola sünnipäeval.

Võib-olla oli elu kingitus, mille sain, kuigi olin haavata saanud, kommenteeris Ola pärast juhtunut MTV uudistele.
Olat opereeriti algul Ukrainas ja hiljem Soomes nii käsi kui jalgu tabanud granaadikildude tõttu.

Nüüd on Ola pärast Kiievis instruktorina töötamist rindele naasnud.

Olen ründe ja sabotaaži luureohvitser. Sellele kohale kandideeris kaheksa ja valituks osutus kolm. Luure on mind alati huvitanud ja seal on ka parem palk, räägib ta.

Vaatamata mitmetele haavadele ja traumeerivatele kogemustele ei näe Ola end enam Soomes tavalisel töökohal. Märkimisväärne osa selles näib olevat sellel, et ta saavutab Ukrainas oluliselt parema elatustaseme kui Soomes.

Ukrainas saab 500 euroga elada nagu härrasmees. See on siin tavaline kuupalk ja sõdurina saan üle 3000 euro ja raha ei kulu siin eriti, märgib ta.

Ola on sõlminud eriüksusega kuuekuulise lepingu. Kui sõda Ukrainas lõpeb, kavatseb Ola tuttavate Soome vabatahtlike võitlejatega otsida „uut sõda või konflikti”.

Huvipakkuv võiks olla ka töö turvasektoris. Ema mõistab mu valikut, sest nägi mu frustratsiooni eelmisel suvel Soomes, sõnab ta.

Ola räägib, et oli suvel paar nädalat Soomes passi uuendamas ja oma asju ajamas.

Sellest piisas kauaks ja sain aru, et mul pole siin elu. Mul oli igav ja mu ema nägi, kui pettunud ma olin, räägib ta.

Pärast pikka pausi tegi taas rindele minemise lihtsamaks paari aasta eest sõjaväehaiglas alanud romantika äsjane lõpp.

Haiglas kohtus Ola Ukraina naissõduriga, kes tegi sõjaväes enamasti paberitööd ega täitnud lahinguülesandeid. Kuid romantika on nüüdseks läbi saanud.

Võitleja abikaasaks olemine oli ilmselt liiast, kuigi ta oli ukrainlane. Olime mõlemad kanged, kuid probleeme tekitasid ka keele- ja kultuurierinevused, räägib ta.

Ola tunnistab lõpuks, et tema kavatsus rindele naasta aitas romantika lõppemisele kaasa.

Ola on oma raha eest ostnud korraliku lahinguvarustuse, sest leegioni pakutav pole tema arvates piisavalt ohutu. Ainuüksi kiivri peale oli ta valmis kulutama 500 eurot.

Viimati, kui haavata sain, kaotasin kogu oma varustuse. Soovin, et need oleksid piisavalt mugavad ja kaitsvad, seega kulutasin kaitsevahenditele kokku 3500 eurot enda raha, märgib ta.

Ola hinnangul on sõda Ukrainas takerdunud osaliselt korruptsiooni ja bürokraatia tõttu.

Juhtimine Ukrainas on halb, sest vanemad ohvitserid on saanud nõukogudeaegse väljaõppe. Nooremad inimesed on kvalifitseeritumad. Olen näinud, kui kõvasti ja sageli noorkadetid treenivad, räägib ta.

Lahingväsimus paneb sõdurid proovile, näiteks on mõnes Ukraina armee üksuses raske puhkusele pääseda.

Sõda on aastatest 2022-2023 hullemaks läinud, sest nüüd tuleb kogu aeg granaatidega varustatud droone karta. Kui kuulete heli, on teil enda päästmiseks aega vaid paar sekundit, märgib ta.

Ola on oma silmaga veendunud Soome ja Ukraina kodanikust Ukraina armee seersandi Dmitro sõjaprobleemide kirjelduses.

Osades Ukraina armee üksustes on alkohol suureks probleemiks ja Vene sõdurid tarvitavad taas narkootikume.

Ola sõnul on Soome vabatahtlikke Ukrainasse veel tulemas, kuid paljude jaoks on paar esimest lahingumissiooni juba liiast.

Tema hinnangul on Ukrainas praegu võib-olla kuni viiskümmend Soome sõdurit.

Paljude leegioniga liitunute puhul on juhtunud, et vaim lahkub juba esimesel missioonil. Osa entusiastlikult sõtta tulnud vabatahtlikest on kohe kiirustanud tagasi Soome.

Ola sõnul pole paljudel Soome vabatahtlikel aimugi, kui kõva ja toores see rindel on.

Ola ütleb, et jäi ellu korraldusi eirates. Ta pole nõustunud enesetapumissioonidele minema.

Eelmisel talvel saime kümne inimesega käsu positsioonid hõivata. Oli ainult üks väljapääs ja üks sissepääs. Meile öeldi, et seal on kümmekond sõdurit, kuid meie enda uurimine näitas, et sõdurite tegelik arv on kolmkümmend, meenutab ta.

Pealegi olid nad eriüksuslased. Keeldusime ega läinud ennast tapma, lisab ta.

Ola sõnul on vähemalt leegionis keeldumine võimalik ja selle eest ei karistata nagu Ukraina sõjaväes.

Kui enamik võitlejaid julgeb valjusti eitava vastuse öelda, siis komandör usub meid, märgib ta.

Isegi käsk eesliinile minna ei liiguta Olat ka selles olukorras, vaid see on nii-öelda standardtöö.

Sõda pole muutunud õudusunenäoks. Olen juba sõdimise suhtes tuim. Soomlastel on olukord hea ja vabatahtlikke võitlejaid pole viimasel ajal langenud, sõnab ta.

Ola ei usu rahusse ka aprillis, mil president Trump on võimul olnud kolm kuud.

Siin on ka meedias hinnatud, et rahu saabub alles järgmisel aastal, tõdeb ta.