Välistudengite jaoks tuleb üllatusena, et Soomes ei saa nad hakkama ilma keeleoskuseta ega saa tööd. Väljastpoolt EL-i pärit beebiga pere seisab toiduabi järjekorras ja korjab ellujäämiseks pudeleid.

Pilt silmatorkavalt kõhnast beebist telefoniekraanil on südantlõhestav.

Väike, alla aastane laps istub Tampere eeslinnas söögitoolis. Silmad näevad välja suured, väikesed jalad näevad välja nagu pulgad, vahendab Yle.

Ta kaalub vaid kuus kilo, kuigi selles vanuses peaks ta kaaluma 12 kilo, räägib beebi ema peaaegu sosinal.

Soome Yle leppis Lõuna-Aasiast pärit tudengiperega kokku esimese kohtumise kohvikus. 28-aastased vanemad polnud varem üheski Soome kohvikus ega restoranis käinud. Nad ei saa seda endale mingil juhul lubada.

Beebi magab veel vankris katte all, kui intervjuu algab.

Tänan kuulamast. See on esimene kord, kui saan kellelegi meie olukorrast rääkida, ütleb lapse isa liigutatult.

Ta ütleb, et tuli Soome neli kuud tagasi abikaasa õpingute tõttu. Beebi ema tuli kolm kuud varem, et alustada õpinguid statistilise andmeanalüütika, arvutiteaduse ja elektrotehnika erialal.

Soome on sellel alal teerajaja ja meile öeldi, et siin saab inglise keeles hästi hakkama. Räägiti maailma parimast haridusest ja kõige õnnelikumatest inimestest. Meile öeldi, et saame hõlpsasti tööd, loetleb isa.

Nüüd käib ta iga päev mitu tundi toiduabi järjekordades ja korjab pudeleid. Seeläbi saab paar eurot päevas, heal juhul sada eurot kuus. Toidu jaoks raha siiski ei jätku. Väljastpoolt Euroopat pärit üliõpilased on peaaegu kõigist sotsiaalkindlustuse võimalustest välja jäetud.

Ma korjan pudeleid, et saaks lapsele süüa, ohkab isa.

Ja see pere pole ainuke.

Välisüliõpilaste arv on mitmekordistunud ja Soome migratsiooniameti hinnangul kasvab see jätkuvalt. Tänavu on oodata rekordit: kokku 15 000 üliõpilase esmast elamisloa taotlust.

Soome migratsiooniameti andmetel tullakse praegu Soome õppima eelkõige Lõuna-Aasiast, näiteks Indiast, Bangladeshist ja Nepalist. Samadest piirkondadest, kust selle loo vanemad ja beebi on pärit.

Nad ütlevad Yle-le oma nime ja elukoha, kuid teema tundliku iseloomu tõttu ei soovi nad seda avalikustada. Et sugulased kaugel kodus ei saaks kogemata teada, et nende pere nälgib Soomes.

Anonüümsuse kaitse all on nad tundlikust teemast hoolimata valmis oma elu kohta rääkima nii sõnas kui pildis. Yle on näinud pangakaarte, pangaväljavõtteid ja pilte kõigest, mida nad Soome jõudmiseks müüsid.

Noorpere võttis oma kodu tagatisel laenu ja sai lõpuks kokku vajalikud 30 000 eurot viisadeks, reisiks, õppemaksudeks ja muuks esmavajalikuks. Riiki sisenedes peab üliõpilane näitama, et tal on esimeseks aastaks piisavalt raha.

Kui pere eelmisel aastal Soome jõudis, pidi õpilasel olema elamiseks piisavalt raha, vastavalt sissetulekupiirile 560 eurot kuus. Novembri algusest tõusis limiit 800 euroni kuus. Pere elab 22-ruutmeetrises korteris, mis maksab 536 eurot kuus, elekter ja vesi on hinna sees.

Me ei vaja midagi erilist, kuid me peame ellu jääma. Elamiseks oleks vaja 1500 eurot kuus koos beebimähkmete ja toiduga, arvutab beebi ema.

Oleme viimased neli kuud elanud laenuga. Nüüd on kaartide krediidilimiidid täis, ütleb beebi isa, näitab telefonist kontoinfot ja laotab lauale viis krediitkaarti.

Kodumaa standardite järgi oli paar jõukas. Nad kohtusid suures pangas, kus nad mõlemad töötasid.

Beebi isal on magistrikraad majanduses ja emal tootmisökonoomika ja turunduse magistrikraad.

Kas teate, kuidas võiksime saada ajalehtede jagajateks? Muid soomlasi me peale korteriomaniku ei tunne, sõnab isa.

Ta ütleb, et kandideeris nelja kuu jooksul 750 töökohale. Esiteks oma erialal pankadest, poodidest ja restoranidest. Siis koristustööd, toidu kohaletoimetamise töö, peaaegu iga töö. Üllatus, et Soomes ei saa lihtsalt inglise keelega hakkama.

Kirjutage sinna, et välistudengid ei peaks siia tulema, kui nad keelt ei oska. Sellest tuleb ka külastajatele ette teatada. Ilma tööta on siin väga raske ära elada, sõnab isa.

Kuigi pere on üliõpilasviisa tõttu ilma kommunaalteenuste ja sotsiaalkindlustuseta, on neil siiski üks eelis: nõustamisteenused.

Jaanuaris soovitas arst anda lapsele rohkem süüa ja liha. Liha? See on kallis, kust me seda võtame, küsib ema.

Veebruaris oli beebi kaalus juurde võtnud vaid 300 grammi. Ja vanemad ei julgenud ikka nõustajale öelda, et neil pole süüa.

Me sööme ainult kaks korda päevas. Päeval munad ja leib, õhtul riis ja vahel ka juurviljad.

Nii beebi ema kui isa on möödunud sügisest kümme kilo alla võtnud.

Soome Punase Risti Tampere esindus uuris Aleksanteri kirikupargis toiduabi järjekorra kliente, küsitledes aasta lõpus 880 toiduabi taotlejat.

Tubli kolmandik ütles, et nad on üliõpilased ja kuni 95 protsenti neist olid migrandid.

Nii et 300 toiduabi taotlejat ütlesid, et nad on üliõpilased ja vaid 16 neist ütlesid, et nad on soomlased. Intervjueeritavad on ilmselt samad inimesed, kuid numbrid annavad aimu tervikust, ütleb tegevusjuht Marjo Majlund.

Intervjueeritavad olid Filipiinidelt, Sri Lankalt, Ukrainast, Nigeeriast, Nepalist ja Venemaalt. Toidujärjekorras oli 21 erinevat rahvust.

Kolmandik õpilastest ütles, et neil on lapsed.

Probleem on tõstatatud ka Tampere linna vaesuse töörühmas, mille esimees, linnavolinik Matti Helimo kooskõlastab praegu olukorda Soome Punase Risti Tampere osakonna, koguduste ja õppeasutustega.

Töö alles algab.

Loodame, et õppeasutused võtavad neid õpilasi kuulda. See on oluline, suur tervik, mida tuleb koos juhtida, sõnastab Helimo.

Väikelapsega pere on hädas.

Teise aasta õppemaks tuleb tasuda kevadel. Toetusega oleks see 6000 eurot, aga kui seda ei saa, kasvab summa 12 000 euroni.

Ma ei saa täiel rinnal õppida, kui nälg ja mure mu mõistust söövad, ütleb lapse ema.

Kui õpingud ei edene ja makseid pole tasutud, ei saa ka viisat pikendada.

Kodus ootavad mõlema pered Euroopasse lahkunud järglaste rahasaadetisi. Seal ootavad tagasi maksmist ka laenud ja võlad.

Me ei saa tagasi minna, meil pole isegi lennupiletite jaoks raha, ütleb beebi isa pisarsilmil samal hetkel, kui kohvilaua kõrval seisvast vankrist kostub õrn hääl.

Väike, uskumatult armas, suurte silmadega laps toob naeratuse oma vanemate huulile. Ta näeb välja kolmekuune, aga saab peagi aastaseks.