Soome tõstab 2029. aastaks kaitsekulude taseme vähemalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Valitsuse majanduspoliitika ministrite komisjon tegi selle otsuse pärast kaitseminister Antti Häkkäneni ettekannet.
„Kaitsekulude taseme tõstmisega vähemalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist tugevdame Soome kaitset veelgi. Asume koheselt maaväe reformimisele ja muude kaitsemeetmete tugevdamisele ohupõhise hinnangu alusel. Selle otsusega reageerime julgeolekuolukorrale Euroopas ja Venemaast tulenevale sõjalisele ohule,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
Ühtlasi otsustas valitsus, et Soome kaitsevägi seab esikohale maaväe materiaalsed projektid.
„Kaitsekulude taseme tõus tähendab, et 2025. aasta kevadise raamotsusega suurendatakse kaitserahastust järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 3,7 miljardi euro võrra. Lisaks tähendab see uusi tellimuste volitusi kaitsevarustuse soetamiseks, millega Soome kaitsevägi saab maaväe 2030. aastate materiaalseid projekte eelistada,” ütles kaitseminister Häkkänen.
Kaitseminister Häkkäneni sõnul eraldatakse lähiaastatel lisaraha muuhulgas kriitiliste operatsioonide kindlustamiseks ja kaitsevarustuse korrashoiuks, mis loob võimekuse kaitsesüsteemi pikaajaliseks lahinguvastupidavuseks.
„Tugevdame kaitseväe tugistruktuure nagu isikkoosseis, logistika ja taristu. Samuti eraldame lisaraha vabatahtlikule riigikaitselisele tegevusele ning kaitsealasele teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele. Kodumaisel kaitsetööstusel on oluline roll nii võtmerelvasüsteemide hooldamisel kui ka uute võimete arendamisel,” jätkas kaitseminister Häkkänen.
Tegelik raamotsus kaitsekulude suurendamise ja tellimisvolituste kohta tehakse 2026-2029 riigieelarve kava raames.
Soome kaitse-eelarve praegune baastase on otsustatud enne Venemaa sõjalisi operatsioone Ukrainas 2022. aasta kevadel. Aastatel 2000-2020 kulutas Soome kaitsele alla 1,5% oma sisemajanduse koguproduktist. Kaitsekulude suurendamine on ette valmistatud koostöös Rahandusministeeriumiga.
Valitsuse kaitseraporti kohaselt kujutab Venemaa sõjalise võimekuse areng ja riigi poliitilised eesmärgid endast pikaajalist julgeolekuohtu Euroopale ja Soomele. Soomel peab olema pidev suutlikkus reageerida laiaulatuslikule mõjuvõimule, pikaajalisele sõjalisele survele ja aastatepikkusele ulatuslikule sõjapidamisele riiklike ressurssidega ja NATO osana.
Eraldi otsustatakse Soome seisukoht, millisele tasemele NATO kaitsekulutuste eesmärki tõsta.
