Soome alustab ettevalmistusi maamiinide kasutamist keelustavast Ottawa lepingust taganemiseks. See tähendab, et Soome toob jalaväemiinid tagasi.
Peaminister Petteri Orpo rääkis sellest täna teisipäeval 1. aprillil valitsuse korraldatud välis- ja julgeolekupoliitika pressikonverentsil, vahendab Yle.
Otsus põhineb sõjalistel nõuannetel ja kaalutlusel, ütles Orpo.
Orpo ütles ka, et Soome kaitsekulutused tõstetakse kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist aastaks 2029. Asja otsustas teisipäeval valitsuse majanduspoliitika ministrite komisjon.
Samal ajal käivitatakse ka maaväereform. Orpo loodab, et see mõjutab ka teisi NATO riike arutelus NATO tulevaste kaitseinvesteeringute üle.
Orpo ütles, et Venemaa kujutab Soomele ja Euroopale pikaajalist julgeolekuohtu ning Euroopa peab võtma oma julgeoleku eest praegusest suurema vastutuse. Orpo sõnul on Soome oma kaitse eest hoolt kandnud pikaajaliselt ja põhjalikult ning plaanib seda teha ka edaspidi.
Selles kontekstis tahan rõhutada, et Soomel ja soomlastel pole põhjust muretseda. Soomes on turvaline. Nende lahendustega tagame Soome kaitse korrasoleku ka järgmistel aastatel, ütles Orpo.
Rahandusminister Riikka Purra ütles, et kaitsekulutuste tõstmine kolme protsendini rahvusliku koguprodukti suhtes tähendab 2029. aastaks umbes kolme miljardi euro suurust rahalisa.
Rahandusministrina pean paketi rahalisi mõõtmeid tohutuks, eriti praeguses avaliku sektori finantsolukorras, ütles Purra.
Purra ütles, et pärast õhuväe hävitajate soetamist ja mereväe korvettide soetamist puudutavad nüüd otsustatud uued ressursid eelkõige maavägesid. Armee varustust ja jõudlust tuleb uuendada ning Purra sõnul saab sellega alustada peaaegu kohe.
Purra sõnul ei puuduta otsused veel selle valimisperioodi raamistikku ega ka näiteks aprilli eelarvearutelu, sest tegemist on tellimusvolitustega.
Vahepeal teeme sellega seoses erinevaid otsuseid, kuid midagi revolutsioonilist eelarve osas tulemas ei ole, ütles Purra.
Purra ütles, et eelarve paindlikkust ja juba antud ülekandevahendeid on võimalik maksimaalselt ära kasutada.
Teisisõnu, kaitseministeerium saab kasutada pikalt ülekantavat osa. Küll aga on selge, et uute soetustega, kui kulud realiseeruvad, tuleb eelarves ruumi leida, et me riigivõlga ei suurendaks, märkis Purra.
Peaminister Petteri Orpo ütles, et pärast valitsuse otsust maamiinide leppe kohta teeb valitsus tegeliku ettepaneku, mis läheb parlamendis arutusele lihthäälteenamusega.
Kui parlament annab oma õnnistuse, siis pärast seda läheb see vabariigi presidendile otsustamiseks, misjärel algab rahvusvaheline protsess, ütles Orpo.
Välisminister Elina Valtonen ütles, et valitsuse ettepanek Ottawa lepingu lõpetamiseks tehakse välisministeeriumi juhtimisel. Välisministeeriumis alustatakse Valtoneni sõnul kohe tööga ning hinnanguliselt saab valitsus seaduseelnõu tehtud enne parlamendi suvevaheaega.
Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui lepingu hoiulevõtjana tegutsev ÜRO peasekretär on lõpetamiskirja kätte saanud, ütles Valtonen.
Valtonen ütles, et vaatamata jalaväemiinide kasutuselevõtule kohustub Soome edaspidi täitma Ottawa lepingu humanitaareesmärke ja rahvusvahelisi kohustusi miinide vastutustundliku kasutamise osas ning toetama ülemaailmset tööd miinide tekitatud kahjude vähendamisel.
„Soome kaitseb praegu ja jätkab reeglitepõhist rahvusvahelist süsteemi, rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,” ütles Valtonen.
Valtoneni sõnul jätkab Soome ka humanitaartegevust ning maamiinide-alaseks humanitaarseks tegevuseks on ette nähtud ligikaudu 15 miljonit eurot ning tegevus on suunatud eelkõige Afganistanile, Somaaliale, Ukrainale, Iraagile ja Süüriale.
Kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et maavägede tugevdamine on 10-aastane projekt ja kokku maksumusega 10–15 miljardit.
See hõlmab kümneid erinevaid riigikaitselisi relvasüsteeme. Esimesed reformid tehakse ilmselt lähiajal, sõnas ta.
Miinide kohta ütles Häkkänen, et kaitseamet toetab otsust üksmeelselt.
Jalaväemiinide taastamine suurendab Soome kaitsevõimet. Need on kuluefektiivsed kaitserelvad sissetungijate vastu ja sobivad Soome maastikule. Meie ajateenistusarmee jaoks on need lihtsalt kasutatavad ja töökindlad, ütles Häkkänen.
Häkkänen sõnas ka, et miinide tootmine on mõistlikult lihtne. Häkkänen rõhutas, et miine ei kasutata nagu sõja ajal.
Nii et neid ei paigaldata kuhugi, vaid need põhinevad digiteeritud miinikaartidel, nii et Soome puhastab miinid pärast võimalikku konflikti alati vastutustundlikult, rääkis Häkkänen.
