Tänane kolmapäev 2. aprill on USA-s Vabastamise Päev, kui uskuda president Donald Trumpi.

Vabastamine tuleb massiivsete imporditollide näol: väljaande Washington Post värskeima teabe kohaselt on Trumpi nõunikud nüüdseks koostanud plaani, mis kehtestaks 20-protsendilise imporditolli „suuremale osale USA-sse suunatud impordist”.

Tollid võivad põhjustada ülemaailmse kaubandussõja.

Yle uuris Soome konjunktuuriinstituudi Etla teadusjuhilt Jyrki Ali-Yrkkölt tollimaksude mõju kohta.

Milliseid riike ja milliseid tooteid tollid tabavad?

Trumpi administratsioon on juba kehtestanud imporditollid Kanadale ja Mehhikole, alumiiniumile, terasele ja autodele ning tõstnud juba kehtivaid imporditolle Hiinast pärit impordile.

Nüüd tahetakse tollid kehtestada „kõigile” kaubanduspartneritele.

Tollimaksude eesmärk on tugevdada USA tööstust ja tööhõivet. Etla teadusjuhi Ali-Yrkö sõnul pole tulemuste osas peaaegu mingeid garantiisid.

Uuringute põhjal avaldasid Trumpi esimese ametiaja tollid tööhõivele negatiivset mõju, nagu varem on tollidega tavaliselt juhtunud.

Samuti pole turud uutest maksudest vaimustuses: USA suurimatest ettevõtetest koosnev S&P 500 indeks on alates veebruari lõpust languses.

Lisaks võib Trumpi administratsioon imporditollidega ähvardades saavutada läbirääkimistel üksikute riikidega soodsamaid kaubanduslepinguid. Näiteks Suurbritannia usub, et kolmapäevased imporditollid saab kiiresti tühistada, kui britid ja USA jõuavad kokkuleppele „uut tüüpi majanduspartnerluses”.

Samal ajal on tollimaksud – mis on tegelikult maks – riigile tuluallikaks.

Ali-Yrkkö sõnul ei kataks see tuluvoog, isegi kui tegemist on suure rahasummaga, ilmselt tollide poolt tekitatud kahju. Nii et tollidel – mis ei ole majanduslikult täiesti mõttekad – võivad olla keerulisemad geopoliitilised eesmärgid.

Trump on aga impulsiivne otsustaja, kes suudab oma ähvardused viimasel hetkel tagasi võtta.

President Trump lubas esmaspäeval tolle kehtestades olla „tõeliselt kena”.

Ettevõtlusuuringute instituudi Etla hinnangul mõjuvad tollid näiteks Soomele ja ülejäänud EL-ile halvasti.

Eksport USA-sse moodustas eelmisel aastal 11 protsenti Soome koguekspordist. Kui kaubavahetus USA-ga muutub oluliselt kahjumlikumaks või väheneb, võib Soome sisemajanduse kogutoodang halvemal juhul langeda kuni 1,6 protsenti.

Etla teadusjuht Ali-Yrkkö toob kaks näidet olukorrast.

Kui Turus ehitatakse suur kruiisilaev, mille jaoks on tehtud tellimus USA-sse ja see tarnitakse järgmisel aastal Kariibi merele, kaitseb lepe ilmselt selle tehingu realiseerimist.

Ali-Yrkkö sõnul võivad aga praegu kehtestatavad tollid kaasa tuua selle, et ameeriklased ei esita oma järgmist tellimust enam Soomele, vaid kodumaisele laevatehasele, kui nad tellimusega hakkama saavad.

Teisest küljest, kui Soome ettevõte toodab lihtsat terastoodet, müügivalmis toodet, näiteks harjatud terast, siis tolli mõjutab see kuude pärast.

Ehk kui kolmapäevased tolliteated muudavad hulgitoote USA-sse eksportimise kahjumlikuks, peab tootja hakkama kohe mõtlema hinnatõusule ja uutele potentsiaalsetele ostjatele.

Kõige keerulisem on olukord majandusliitu mittekuuluvatel väikeriikidel, kes toetuvad väliskaubandusele ega suuda järsult muuta oma kaubandussuhteid või hakata tootma uusi tooteid.

Soomet kaitseb selles osas EL-i liikmelisus, mis võimaldab läbirääkimisi pidada suurte panustega, ütleb Ali-Yrkkö.

USA jaoks tähendaksid rasked tollimaksud valusat kohanemisperioodi, kuna kodumaine tööstus püüab kompenseerida impordi vähenemist. See võib kaasa tuua inflatsiooni tõusu.

Samal ajal kompenseerivad USA-sse tooteid eksportivad ettevõtted tollide mõju oma hindade tõstmisega, mis tähendab, et Ameerika tarbijad maksavad imporditud kaupade eest varasemast rohkem.

Samas on USA ettevõtetel võimalus konkurentsi vähenedes hindu tõsta ja seda sageli tehakse. Nii et Ameerika tarbija maksab selle kinni, ütleb Ali-Yrkkö.

Euroopa Komisjon teatas, et teatab aprilli keskel vastumeetmetest vähemalt USA alumiiniumi-, terase- ja autotollidele.

Soome, nagu reeglina ka teised EL-i riigid, ekspordib USA-sse eelkõige erinevaid kaupu nagu autod, tööstusseadmed, riided ja toiduained. USA seevastu toob EL-i piirkonda peamiselt teenuseid.

Olukord on ebaproportsionaalne. USA-l on lihtsam toodetele makse kehtestada, EL ei saa teenustele tolle kehtestada. Nii et peab tegutsema loovalt, ütleb Ali-Yrkkö.

Politico andmetel kaalub EL sekkumist USA pangandusteenuste nagu J.P.Morgani ja Bank of America tegevustesse Euroopas. Silma jäävad ka tehnoloogiahiiud Google’ist kuni Facebooki ja Instagrami omaniku Metani ning veebipoe hiiglaseni Amazon.

Meta ja Google’i omanik Alphabet on Euroopa regulaatori uurimise all olnud pikka aega. Euroopa Komisjon peaks sel nädalal teatama, kas tehnoloogiahiiud rikuvad Euroopa määrusi. Võimalikud on suured trahvid.

Need ähvardused peavad olema piisavalt tõhusad, et tekitada USA-s hirmu. Need ei saa aga olla liiga karmid, et USA neid blufiks ei pea, ütleb Ali-Yrkkö.

Kui USA ja Euroopa hakkavad üksteise konkurentsi karistama, on lõpptulemuseks kõrgemad tarbijahinnad mõlemal pool Atlandi ookeani.

Usun siiski, et selline halvim variant ei tule, ütleb Ali-Yrkkö.