Viimastel aastatel on idapiirilt kuulda enamasti halbu uudiseid. Eelkõige on piiri sulgemine ning idakaubanduse ja Venemaa turismi lõppemine tabanud raske käega idapiiri valdasid ja linnu.

Kolm aastat tagasi olid linna tulevikuväljavaated üsna nigelad. Kõigepealt oli koroonaviirus ja seejärel muutis Venemaa rünnak Ukrainale olukorra selliseks, et ostuturism peatus praktiliselt täielikult, ütleb Lappeenranta linnapea Tuomo Sallinen.

Uurimis- ja analüüsikeskuse TAK andmetel tõid Venemaa turistid 2019. aastal Lõuna-Karjalasse üle 310 miljoni euro raha. Reisimine peatus täielikult, kui idapiir 2023. aasta lõpus suleti, vahendab Yle.

Nüüd hakkab valgus tunneli lõpus paistma Lõuna-Karjala piirkonnakeskuses Lappeenrantas. Linn on lühikese aja jooksul saanud mitmeid suuri investeerimisuudiseid.

Ka Lappeenranta kohalikeks valimisteks valmistuvatel poliitikutel on linnas üle pika aja näha positiivseid tulevikupilte.

Esiteks teatas elektroonilisi jõuülekandesüsteeme tootev ja arendav Danfoss Editron, et laiendab oluliselt oma tegevust linnas. Ettevõte võtab sadakond töötajat juurde, kui linn ehitab ja rendib talle uued ruumid. Varem on see Lappeenrantas tegutsenud neljas erinevas kohas.

Järgmisena teatas uus toidufirma Solar Foods, et rajab linna kuni kolm tootmistehast. Investeeringu väärtus võib kerkida miljardi euroni ja realiseerumisel tuua Lappeenrantasse kuni 900 töökohta. Solar Foods valmistab vesinikust ja hapnikust toodetud elektrit kasutades uut tüüpi valgutoodet soleiini.

Viimane suurinvesteering linna tuli, kui Soome andmekeskuste operaator Polarnode teatas, et rajab koos linnaga Lappeenrantasse miljardieurost andmekeskust. Andmekeskuse jaoks on juba välja valitud 32 hektari suurune ala Lappeenrantas.

Lisaks teatas Etelä-Karjalan Osuuskauppa EeKoo, et ehitab 20 miljoni euroga Lappeenrantasse uue kaubanduskeskuse ja maa-aluse parkla.

Linnapea Tuomo Sallineni sõnul on Lappeenranta uue positiivse arengu taga eelkõige üks tegur: linnas tegutsev Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikool ehk LUT.

Sellel on veelgi suurem tähtsus linna investeeringute meelitamisel. Näiteks Danfoss Editroni ja Solar Foodsi taust viib otse LUT ülikooli.

Nende investeeringute peamine põhjus on see, et mõlemal ettevõttel on tugev LUT ülikoolitaust. Praktikas on ettevõtte juhtkonna võtmeisikud LUT ülikoolis õppinud ja teadustööd teinud, ütleb Sallinen.

Lappeenranta linn on suurendanud koostööd LUT ülikooliga pärast seda, kui linna pikka aega toitnud Venemaa turism lakkas.

Koos oleme ettevõtetele veelgi lähemale jõudnud, räägib linnapea.

Linnapeab Tuomo Sallinen leiab, et Lappeenranta areng oleks välja näinud hoopis teistmoodi, kui linna poleks 1969. aastal loodud tehnikaülikooli.

Tero Järveläinen juhib Lappeenrantas kiiresti kasvava Eesti tehnoloogiaettevõtte Skeleton tootearendusmeeskonda. Ettevõte arendab ja toodab erinevaid energiasalvestusseadmeid nagu superkondensaatorid. See asutas eelmisel sügisel Lappeenrantas tootearendusüksuse.

Võib öelda, et kui LUT ülikooli poleks, siis poleks siin ka Skeletoni, resümeerib tootearendusjuht Järveläinen.

Järveläinen ise on lõpetanud LUT ülikooli ning asutas kunagi Lappeenrantas ettevõtte Visedo, mis 2017. aastal müüdi Taani firmale Danfoss ja muutis oma nime Danfoss Editroniks.

Tema sõnul on kesksel kohal ka LUT ülikooli tähtsus Skeletoni tootearendustöös.

Enamik meie töötajaid on seal koolis käinud. Samuti saame sealt pidevalt leidlikke õpilasi meie tehnoloogiat tundma, katsetama ja arendama, ütleb Järveläinen.

LUT annab Skeletonile ka testimiseks vajalikke seadmeid ja materjale, mida eraettevõttel oleks raske omal käel hankida. LUT ülikooli kaudu saab ettevõtte siduda ka ülikoolide rahvusvaheliste teadusprojektidega, mille jaoks on olemas näiteks Euroopa Liidu rahastus.

LUT ülikooli rektori Juha-Matti Saksa sõnul kannab ülikoolis aastaid tagasi tehtud selge suunamuutus nüüd vilja.

2007.aastal ähvardas ülikooli sulgemine ja ellujäämiseks tuli teha raskeid otsuseid. Siis oli ülikoolil veel 32 fookusvaldkonda. Need otsustati raske käega välja rookida. Tänapäeval on neid sektoreid neli: puhas energia, puhas vesi, puhas õhk ning jätkusuutlik ettevõtlus ja ühiskond.

Otsustasime keskenduda ainult nendele valdkondadele, milles oleme väga head, ütleb Juha-Matti Saksa.

Need valdkonnad on osutunud väga atraktiivseks. Näiteks LUT ülikoolis tehakse praegu märkimisväärseid teadusuuringuid näiteks taastuvenergia ja energia salvestamise vallas, mis rohepöörde edenedes tekitavad pidevalt uut äri.