Itaalia meedias levivad juba spekulatsioonid paavst Franciscuse surma põhjuse üle. Väljaanded La Repubblica ja La Stampa teatasid teiste seas, et 88-aastase Francissuse surma tõi ajuverejooks, mis võis põhjustada insuldi.

Meedia teatel ei olnud surmal aga mingit seost paavsti hingamisteede haigustega, mida ta oli pikka aega põdenud.

Franciscus viidi veebruaris bronhiidi tõttu haiglasse. Hiljem arenes haigus kopsupõletikuks. USA meediaväljaande CNN teatel halvenes paavsti seisund haiglas viibimise ajal sedavõrd, et teda ravinud arstid kaalusid isegi ravi katkestamist.

Pidime valima, kas lõpetame ja laseme tal minna või proovime jõuga ja kõigi võimalike ravimite ja ravidega, mille puhul oli väga suur oht, et teised organid saavad kahjustada. „Lõpuks valisime selle tee,” ütles paavsti ravi eest vastutanud professor Sergio Alfieri toona.

Franciscus oli põdenud ka nooruses kopsupõletikku.

21-aastaselt eluohtliku haiguse üle elanud ja siis veel nime Jorge Mario Bergoglio kandnud noormees hakkas pärast paranemist religiooni vastu huvi tundma ja liitus 1958. aastal jesuiitidega.

Franciscuse surma põhjus tehakse ametlikult teatavaks täna esmaspäeval kell 21 Soome aja järgi. Praegu puhkab paavsti surnukeha kolm päeva Püha Peetruse kirikus. Seejärel maetakse ta Rooma Santa Maria Maggiore’i basiilikasse.