Venemaa liidri Vladimir Putini agressioonisõda Ukraina vastu ja Donald Trumpi naasmine USA presidendiks on tohutult suurendanud relvajõudude tähtsust Euroopas ja Saksamaal. Lisaks Bundeswehri kavandatavatele massiivsetele investeeringutele otsitakse praegu koalitsiooniläbirääkimistel muu hulgas uut ajateenistuse mudelit.

Saksa reservväelaste liidu president Patrick Sensburg andis nüüd mõista, et tema hinnangul on riigikaitseks vaja miljonit reservväelast. Saksamaa kaitsmiseks kogu riigis oleks vaja 300 000–350 000 sõdurit, ütles Sensburg uudisteportaalile t-online. „Reservväelaste arv peaks olema kolm korda suurem, so ligi miljon,” ütles ta ja lisas: „Võimalikus sõjas ellujäämiseks vajame massiarmeed.”

Bundeswehri andmetel käib praegu tavaõppustel umbes 34 000 reservväelast. Bundeswehri vajadus reservmissiooni reservväelaste järele on seega 60 000 ringis.

Sensburg, kes istus aastatel 2009–2021 CDU esindajana parlamendis Bundestagis, viitas NATO arvutustele, et võimalikus sõjas idatiival võib iga päev hukkuda 5000 sõdurit. „Mul oleks tegevväe sõdurina halb tunne, kui läheduses poleks reservväelasi,” sõnas ta. „Sest kui ma eeldan, et hukkub 5000 inimest ja siis keegi ei tule asemele, saan arvutada, kui kaua kulub rinde kokkuvarisemiseni.”

Reservväelaste liidu president kritiseeris kaitseminister Boris Pistoriust (SPD), kelle ajateenistuse mudel kavandab esimesel aastal 5000 vabatahtlikku ajateenistusse. See on „illusoorne” ja „liiga väike arv”, ütles Sensburg.

„Personali puudus on Bundeswehri suurim probleem, kuid poliitikud pigistavad jätkuvalt silmad kinni, sest kardavad valijaid. Nad peaksid elanikele puhast tõtt rääkima ja ütlema: ilma kohustusliku ajateenistuseta ei suudaks me endale seatud eesmärke saavutada ja kaotaksime sõja,” sõnas ta.

Ainuüksi vabatahtlikkusest enam ei piisa, ütles Sensburg. „Oleme vabatahtlike kandideerimiste potentsiaali ammendanud. Aastaid oleme teinud suurepäraseid reklaamikampaaniaid ja imagofilme, loonud karjäärikeskusi ja meelitanud inimesi pakkumistega – ilma nähtava eduta. Bundeswehr ei ole ebaatraktiivne tööandja, kuid mitte kõik ei taha saada sõduriks. Sellepärast vajame uuesti pühendumust. Mitte sellepärast, et me arvame, et see sundimine pole nii hea, vaid sellepärast, et see ei tööta,” lisas ta.

Teisalt on palju huvilisi, kes tahaksid sõjaväkke minna, kuid on Bundeswehri poolt tagasi lükatud, kinnitas Sensburg. Huviliste kirjad kuhjuvad väeosades.

„Ma tean inimesi, kes kandideerisid Bundeswehri karjäärikeskustesse reservväelasteks, kuid saadeti koju, kuna neile öeldi, et neid pole vaja.” Need on elus edasi jõudnud inimesed, kes ei taha saada elukutseliseks sõduriks, kuid kes tahavad anda oma panuse riigikaitsesse. „Ja Bundeswehr saadab nad minema? Peame seda kiiresti muutma,” nõudis Sensburg.

Kui Bundeswehr ei suuda näidata vastupidavust, kuna sellel on ainult kolme päeva jagu laskemoona või liiga vähe sõdureid, ei oma see heidutavat mõju, jätkas Sensberg.

„Siis tulevad meie vaenlased välja ideedega. Putin ei ole loll, ta näeb, kui palju sõdureid ja kui palju vintpüsse meil on. Ja et vastu pidada, on vaja ka tugevat reservi.” Ta hoiatas: „Kui uus valitsus kiiresti ei tegutse, seab see ohtu selle riigi julgeoleku.”

Lõpptulemus on see, et meeste ja naiste arv Bundeswehris väheneb vaatamata suurenenud värbamisele. 31. jaanuari 2025 seisuga oli kaitseministeeriumi andmetel mundris 182 857 meest ja naist. 2022. aasta lõpus oli Bundeswehris 183 050 sõdurit.

Samas Bundeswehr vananeb: kui keskmine vanus oli 2019. aasta lõpus 32,4 aastat, siis 2024. aasta lõpuks oli see tõusnud 34 aastani.