Ukraina ametnike sõnul on nende riik üks maailma parimaid asukohti ülitähtsate haruldaste muldmetallide ja muude kaasaegse majanduse jaoks vajalike mineraalide leidmiseks ja varanduse teenimiseks.

See oli jutt, mida kasutati tehingust huvitatud USA presidendi Donald Trumpi meelitamiseks jätkama oma riigi toetuse andmist Kiievile, ja see toimis. Trump suhtub Ukrainasse innukalt, kuid ainult siis, kui on vaja seda raha välja pigistada, mitte aidata tal tagada stabiilne sõjajärgne rahu, vahendab Politico.

„Kriitiliste maavarade pakkumine oli Ukraina jaoks selge julgeolekumoment. Sellel on kriitiliselt olulised ressursid nagu titaan, uraan ja teised. Ja kui Venemaa saab need ressursid kätte, on see Kiievi liitlastele katastroof,” ütles anonüümsust soovinud läbirääkimistega kursis olev kõrge ametnik.

Kuid see mineraalide mäng on sellest ajast peale muutunud poliitiliseks katastroofiks ja Ukrainal ei pruugi olla isegi kogu seda tohutut loodusvarade rikkust, mida ta lubas. Lisaks läheb igasuguste mineraalide maa seest välja kaevamine maksma miljardeid ja võib võtta aastakümneid – mitte lähedal ajakavale, mida Trump näis ette kujutavat.

Algselt olid mineraalid osa rahulepingust, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel aastal välja käis. Pakett sisaldas ka kutset liituda NATO-ga ja läänepoolset kohustust jätkata Ukraina relvastamist.

Sellest pingutusest on alles jäänud vaid mineraalid ja need on muutumas Ukraina jaoks eksistentsiaalseks probleemiks.

Kiiev oli jahmunud, kui rahandusminister Scott Bessent ilmus veebruaris Ukrainasse lepingu projektiga, millega antakse pooled riigi haruldastest muldmetallidest Ameerika ettevõtetele. Zelenski reageeris nördinult.

Pärast Ukraina tagasilööki leppisid pooled kokku õiglasemaa lepingus, millele Zelenski pidi Valges Majas 28. veebruaril alla kirjutama. See kohtumine muutus aga katastroofiks, kuna Trump ja asepresident JD Vance ründasid Ukraina presidenti, kes visati ovaalkabinetist välja ilma kokkuleppeta.

Seejärel tuli USA tagasi uue ettepanekuga, mis pöördub tagasi enamiku esimese variandi kõige mürgisemate elementide juurde.

See ei paku julgeolekugarantiid ega täiendavat abi ega investeeringuid, kuid annab Washingtonile eelisjuurdepääsu kõikidele Ukraina loodusvaradele ning finantskontrolli riikliku ülesehitusfondi ja kõigi selle projektide üle – kuni Kiiev maksab USA-le miljardeid tagasi sõjalise abi eest, mis algselt anti toetustena.

„Praegune eelnõu õõnestab oluliselt strateegilist tasakaalu, piirates Ukraina regulatiivset ja maksude autonoomiat,” ütles Kiievis asuva majandusstrateegia keskuse vanemanalüütik Volodõmõr Landa.

Landa ütles, et leping seab ohtu ka Ukraina võimalused ühineda Euroopa Liiduga, kuna see rikub EL-i konkurentsi- ja keskkonnaalaseid õigusakte. Samal ajal hakkab USA-le miljardite maksmine tõenäoliselt hirmutama investoreid, kes muidu võiksid olla huvitatud Ukraina ülesehitamisest.

„Teised partnerid ei nõustu tõenäoliselt sellega, et nende abi pumbatakse Ukrainast välja kolmanda osapoole kasuks,” ütles Landa.

Kuid Ukraina valitsus ei taha Trumpi järjekordset raevuhoogu põhjustada, mistõttu ametnikud hoiduvad uue versiooni kritiseerimisest. Selle asemel üritab Kiiev kavandatavat kokkulepet delikaatselt muuta, ilma Trumpi kõrvale jätmata.

„Eelmisel korral pidid ukrainlased selgitama, et mõned asjad, mida USA Ukrainalt tahab, lihtsalt ei juhtu, kuna need on vastuolus meie seaduste ja põhiseadusega. Nii et muutkem kokkulepet nii, et see toimiks. Nüüd peame seda uuesti tegema,” ütles kõrge ametnik.

Kõnelustel varitseb küsimus, kui palju maavarasid Ukrainal tegelikult on.

ÜRO andmetel on riigis umbes 5 protsenti maailma haruldaste muldmetallide varudest. See hõlmab liitiumi, berülliumi, nioobiumi, tantaali, titaani, niklit, koobaltit, grafiiti ja fosfaati, mis on energia-, tehnika- ja kaitsesektori jaoks üliolulised elemendid, ütles Ukraina riikliku teaduste akadeemia geoloogiaakadeemia vanemteadur Alla Vastudenko.

„Suurem osa neist avastati 1960.-1980. aastatel. Toona ei pööranud teadlased tähelepanu küsimustele, mis on praegu väga olulised: maade sihtotstarve ja omandivorm, keskkonna-, sanitaar- ja muud piirangud kaevandamisel, samuti avalik arvamus,” ütles Vasilenko.

„Ometi kinnitati varud nõukogude süsteemi järgi, mida välisinvestorid ei mõista. Nii et teoreetiliselt võime väita, et Ukrainal on Euroopa suurimad liitiumivarud, kuid nende majandusliku potentsiaali mõistmiseks peame esmalt läbi viima oma maardlate täiendavad uuringud,” märkis ta.

Ja selle rikkuse maa seest välja saamine ei ole lihtne.

Sõda peab lõppema enne, kui Ukraina saab oma vähearenenud kriitilise tähtsusega maavarade kaevandamisest kasumit ammutada. Riik peaks ka remontima oma kahjustatud energiavõrku.

„Ukraina vajab investeeringuid mitte ainult kaevandamisse, vaid ka töötlevasse tööstusesse. Investeeringud peaksid olema peamiselt Ameerikast – miljardeid ja võib-olla kümneid miljardeid dollareid otseinvesteeringuid, laene, omakapitali, võlgu, erinevaid vorme,” ütles Ukraina suurima erasektori titaanimaagi tootja Velta Group tegevjuht Andri Brodski.

Veltal kulus titaanoksiidi kaevanduse rajamiseks seitse aastat. Liitiumimaagi kaevandamine võtab aega 10–15 aastat, ütles ettevõtte UkrLithiumMining (ULM) strateegiajuht Denõs Aljošin.

ULM ostis 2017. aastal 5 miljoni dollari eest 20-aastase litsentsi liitiumimaagi kaevandamiseks Kesk-Ukraina Kirovohradi oblastis asuvast Polohivske maardlast. Polohivske näib endiselt tühi väli, kus on mõned detektorid, andurid ja proovipuurimised.

„Meie liitiumikaevanduse ja rikastamistehase tööle hakkamiseks vajame 350 miljonit dollarit investeeringuid. Meie strateegia on leida globaalsed strateegilised tegijad, kes finantseeriksid meie maardlat, samas kui me jääme usaldusväärseks kohalikuks partneriks,” lisas Aljošin.

Ukraina valitsuse esialgne eesmärk oli, et USA oleks selleks partneriks, tagades samal ajal julgeoleku, mis võimaldaks riigil sõjast toibuda ja heidutada ära järjekordset Venemaa rünnakut.

Ei ole selge, kas praegu läbiräägitav tehing pakub seda kompromissi.