Ukraina on heaks kiitmas USA rahuplaani, ütles Valge Maja kõrge ametnik väljaandele New York Post. Asjast andis teada ka Ukraina väljaanne Kyiv Post.

Meedia info kohaselt on Ukraina kaitseminister Rustem Umerov USA-le teatanud, et Kiiev on „90 protsenti” heaks kiitnud rahulepingu, mida USA välisminister Marco Rubio ja kaks erisaadikut sel nädalal Pariisi rahukonverentsil esitlesid.

Rubio ähvardas varem USA-st lahkumisega kõnelustelt, kui tulemust ei tule.

Ukraina valitsus eitas telekanalile Sky News tehtud avalduses meedia väidet. Kaitseministeerium teatas, et ei tee poliitilisi otsuseid ega oska seetõttu rahuprotsessi kulgu protsentides hinnata.

Meedia allika sõnul võivad relvarahu läbirääkimised USA ja Venemaa vahel alata juba järgmisel nädalal Londonis.

Eesmärk on sõlmida Londonis täielik ja kõikehõlmav relvarahu. „Räägime venelastega, misjärel esitame mõlemale poolele lõpliku pakkumise,” ütles anonüümne ametlik allikas.

USA on valmis läbirääkimistelt lahkuma, kui Venemaa lepinguga ei nõustu, rõhutas allikas. USA tahab seega sundida Euroopat võtma vastutust rahu edendamise eest.

President Donald Trumpi administratsioon survestab Ukrainat peamiselt rahutingimustele järele andma, ähvardades läbirääkimised katkestada, kirjutab Kyiv Post.

„Kui kumbki osapool on vastu, ütleme, et olete rumalad ja jubedad inimesed, ning taandume. Ma loodan, et me ei pea seda tegema,” ütles Trump varem.

Euroopas kardetakse, et läbirääkimiste lõppemine toob kaasa ka sõjalise abi andmise lõppemise Ukrainale. USA-l pole reaalseid plaane Ukrainale toetust suurendada, kirjutab New York Post.

Kuigi Trump väidab end olevat mõlema poolega karm, pakutakse Venemaale enamasti porgandit. New York Posti teatel pakub erisaadik Steve Witkoff Vladimir Putinile nii Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamist kui ka külmutatud Venemaa varade vabastamist.

Trump karistab Ukrainat, samal ajal kui Venemaa rikub kõiki sõlmitud relvarahu lepinguid ja põgeneb nagu koer karistuse eest, ütles Alex Plitsas NATO mõttekojast Atlantic Council.

Venelased mõnitavad Trumpi ja alandavad teda kogu maailma ees, näidates, et nad ei nõustu põhiliste relvarahu tingimustega, mida Trump väitis saavutavat, ütles Plitsas New York Postile.

USA valitsusallika sõnul on Ukraina valmis lahendama oma lõplikud vastuseisud seoses piiri demarkeerimisega relvarahu ajal ja võimalike territoriaalsete kaotustega.

Ukraina ei tunnusta okupeeritud alasid Venemaa osana, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. New York Posti teatel on Zelenski aga valmis külmutama sõjaolukorra neil piiridel. Venemaa kontrollib praegu umbes 20 protsenti Ukrainast.

Ukraina kaalub, kas anda territooriumid de facto üle, kuid keeldub tunnistamast, et need kuuluvad de jure Venemaale, ütles valitsusallikas.

De facto tähendab, et me mõistame, et Venemaa kontrollib seda piirkonda praegu, kuid mitte igavesti. De jure tähendab, et piirkond kuulub nüüd püsivalt Venemaale ja me ei näe seda enam kunagi, kirjeldab allikas ukrainlaste arusaama.

Kui rahuleping on ebaõiglane, võib ka Soome keelduda tunnustamast alasid Venemaale kuuluvana, kirjutab Helsingin Sanomat. Seda tehti 1991. aastal, kui Soome soovis tunnustada Balti riikide iseseisvust ilma Nõukogude Liitu välja vihastamata.

Soome presidendi Alexander Stubbi sõnul on Soome valmis läbirääkimiste alustamiseks Vladimir Putiniga.

Soome ei tohiks isegi de facto territoriaalsete muutuste suhtes liiga leebe olla, väidavad teadlased Martti Koskenniemi ja Arkady Moshes.

Moshes ütles, et Ukrainal on jõudu keelduda territoriaalsetest järeleandmistest ja tuletab meelde, et Ukraina langemine võib õhutada Venemaad rünnakut jätkama.

Euroopa parim valik on praegu toetada Ukrainat, et riik jääks de jure ja de facto iseseisvaks – võimalikult paljudel territooriumidel, kirjutab Helsingin Sanomat.