Alates Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on Venemaa relvatööstus Euroopa oma edestanud. Londoni mõttekoja aruandes nähakse seda „strateegilise ohuna” NATO-le. Eksperdid soovitavad tungivalt reforme.

Briti mõttekoja hinnangul suurendas Venemaa oma relvatootmist Ukraina sõja kiiluvees Euroopast oluliselt edukamalt. See selgub Londonis asuva Royal United Services Institute (RUSI) aruandest. Autorid hoiatavad, et see pole ainult Ukraina suur probleem, vahendab Welt.

„Venemaa jätkuv juhtpositsioon kaitsetootmises kujutab endast strateegilist ohtu NATO-le ja selle tavapärase heidutuse usaldusväärsusele,” öeldakse raportis.

Autorid toovad mahajäämuse põhjustena välja koordinatsiooni puudumise, liiga vähese keskendumise masstootmisele kõrgelt arenenud relvasüsteemide asemel, bürokraatlikke tõkkeid ja ebapiisavat juurdepääsu testimise infrastruktuurile.

Euroopal pole kolme aastaga õnnestunud kiirendada põhilaskemoona tootmist ega täiendada oma täppisrelvade varusid. Näiteks ei suutnud Suurbritannia välja vahetada kaasaskantavaid relvi, mis 2022. aastal Ukrainale üle anti.

Suurtükiväe laskemoona tootmist takistas valitsuste soovimatus pühenduda pikaajalistele investeeringutele. See ei tekitanud lisavõimsust. Aruande kohaselt takistasid suuremate varude kogumist ka laskemoona säilivusaega puudutavad regulatsioonid.

Vaatamata edusammudele drooniprojektide vallas on ka Ukraina jõudmas oma tööstusliku tootmise piirini. Ilma usaldusväärse Lääne tarnevõimeta on nende kaitsevõime pikas perspektiivis ohus, öeldakse.

Moskva seevastu ületas NATO riikidega võrreldes tunduvalt oma madalamale majanduslikule võimekusele vaatamata relvastuse tootmises neid aastatel 2022–2024. Fookuses on suhteliselt lihtsad relvad.

„Ilma kiireloomuliste reformideta jätab Euroopa killustunud kaitsetööstus NATO liikmed jätkuvalt haavatavaks tarneahelate katkestuste ja tootmise viivituste suhtes,” hoiatasid autorid.