Turu mees Jyrki kallistas poega viimast korda jaanuari alguses Kupittaa raudteejaamas.

20-aastasel Leol tekkis sõjaväes olles mõte minna Ukrainasse vabatahtlikuks võitlejaks. Isa sõnul oli ajendiks soov aidata ja mingisugune kutsumus. Perekond ei kiitnud minekut heaks, vahendab Yle.

Arutasime ohtude üle ja soovitasime kaaluda teist võimalust. Poiss tundis, et me survestame teda ja lahkus varakult, meenutab Jyrki.

Leo jõudis Ukrainas olla veidi üle nelja kuu. Põlissoomlaste erakonna Edela-Soome ringkonna esimehe ülesandeid täitev Jyrki sai teate poja langemisest valimiste päeval 13. aprillil.

Ta tahab rääkida oma poja loo lootuses, et see muudab kellegi teise meelt vabatahtlikuks võitlejaks minekul.

Sõtta minek on soomlasele lihtne; Helsingist Kamppist viivad kaks bussi otse sõjapiirkonda. Välisministeeriumi andmetel on viimase kolme aasta jooksul Ukrainas sõdinud üle saja soomlase, kellest kümmekond on hukkunud.

Pärast hüvastijätmist raudteejaamas möödus kolm pikka nädalat, enne kui Jyrki pojast kuulis.

Jyrki sai teada, et tema poeg oli sõlminud teenistuslepingu, millega ta kohustub teenima Ukraina relvajõududes vähemalt kuus kuud. Ettevaatusabinõuna võeti talt pass ära, samuti piirati telefoni kasutamist.

Võib tunduda üllas, et minna venelastega sõdima, aga ma ei näe mõtet, et noored mehed vanaonude lahinguid pidama hakkavad, ütleb Jyrki.

Peakonsul Jussi Tanner kinnitab, et välisministeerium on teadlik soomlastest, kes on vabatahtlikult sõjas osalenud, kuid on väljaõppeperioodil meelt muutnud ja soovivad Soome naasta. Kõik pole Tanneri sõnul tagasi pääsenud.

Välisministeerium avaldas veebruari alguses juhendi vabatahtlikele võitlejatele, kus on mainitud ka teenistuslepingut. Juhendis on kirjas, et leping on eraõiguslikku laadi ja selle lõpetamine võib olla praktiliselt võimatu.

Meile valmistab tõsist muret kord, mille alusel vabatahtlik ei saa soovi korral lahkuda. Soomes me ei aktsepteeri, et kui paned oma nime paberile, oled olukorra vang, aga ministeeriumil on piiratud võimalused. Olenevalt juhtumist saame siiski midagi ette võtta, ütleb Tanner.

Jyrki pojal polnud võimalik ministeeriumi juhendit näha, sest ta oli enne selle avaldamist teele asunud.

Jyrki sõnul oli tema poeg soovinud Ukrainast lahkuda. Lugu kinnitavad isa ja poja vahelised sõnumid. Yle on näinud sõnumite koopiaid.

Jyrki ütleb, et võttis ühendust välisministeeriumiga ja palus abi oma poja ohutusse kohta toimetamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva, et poeg koju saada, kuid plaan ei õnnestunud.

Kui treeninglaager veebruari keskel lõppes, viidi poiss üle oma lahinguüksusesse. Tundus, et üksuses olevad võitlejad hakkasid talle lähedaseks muutuma ja sõnumite toon muutus helgemaks. Koju naasmisest poiss enam ei rääkinud.

Umbes samal ajal teatas meedia, et Venemaa võtab tagasi Kurski oblasti.

Hoiatasin, et nüüd on hea mõte kaaluda koju naasmist, kuna venelased alustavad kevadpealetungi. Poiss vastas, et ei usu, et tema üksus eesliinile saadetakse, meenutab Jyrki.

Jyrki saatis oma viimase sõnumi pojale 9. aprillil. Rohkem vastust ei tulnud.

Neli päeva hiljem valmistus ta oma erakonna valimisürituseks, kui sai teate oma poja surmast.

Ta suri kuskil Ida-Ukrainas selle pärast, mille pärast ta kõige rohkem muretses – inimese juhitud droonirünnakus, sõnab Jyrki.

Teave surma kohta pärineb rindekaaslastelt. Ukraina võimud pole seda teavet kinnitanud.

Soome välisministeerium kinnitab, et tal on teavet Soome võitlejaga seotud juhtumi kohta Ukrainas.

Jyrki sõnul ei valmistanud miski Soomes tema poega ette selleks, millega ta Ukrainas silmitsi seisis. Rindel olles täitis ta koolidesse sisseastumiseks taotlusvorme. 20-aastane ei mõtle surmale.

Leo otsus sõtta minna muutis igaveseks ka tema vanemate ja õe elu.

Taksojuhi töölt haiguslehel olev Jyrki kontrollib iga päev, kas pojast maha jäänud asjad on saatkonda toimetatud.

Kaasvõitlejad on öelnud, et poisi surnukehast ei jäänud midagi järele. Sõjalises mõttes on ta „tegevuses kadunud”.

See tähendab, et kui surnukeha ei õnnestu tuvastada, ei saa me teda matta. See juhtub kõige varem aasta pärast, räägib isa.

Detsembris sõjaväest tsiviilellu siirdunud poiss lootis kaitseväele rääkida oma kaasaegse sõjapidamise kogemustest. Jyrki kavatseb poja soovi oma võimaluste piires täita.