Ungari peaminister Viktor Orbán esitab Euroopa maksumaksjatele Ukraina toetuseks veelgi suurema arve, kui ta sunnib EL-i tühistama piirangud 210 miljardi euro suuruse külmutatud Venemaa varade suhtes, hoiatas Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Tsahkna ütles Financial Timesile, et EL-i sanktsioonide uuendamise blokeerimine – ähvardus, mida Orbán on korduvalt esitanud, kuid pole kunagi varem seda täide viinud – jätaks G7 ja EL-i valitsused Kiievile antud mitme miljardi euro väärtuses Venemaa varadega tagatud laenude konksu.

EL ja G7 – kuhu kuuluvad USA, Kanada, Jaapan, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik – kasutasid eelmisel 2024. aastal kogu maailmas umbes 260 miljardi euro suuruse külmutatud varade kasumit Ukrainale antava 50 miljardi euro suuruse laenu toetamiseks. Kui varad vabastatakse, vastutavad EL ja USA laenusumma eest kumbki 20 miljardit euro ulatuses, ülejäänu jääks aga teistele G7 liikmetele.

„Probleem on selles, et kaovad need varad, mis seda laenu tagavad,” ütles Tsahkna, viidates stsenaariumile, kus EL-i sanktsioonid aeguvad.

Ametnikud eeldavad, et Orbán võtab eelseisval arutelul juuli lõpus aeguvate sanktsioonide üle veelgi karmima hoiaku. Sanktsioonides peavad EL-i liikmesriigid ühehäälselt kokku leppima. Suurem osa külmutatud varadest hoitakse Belgias asuvas finantsvahendusfirmas Euroclear.

„Kui nad kavatsevad selle blokeerida, siis sanktsioonid kaovad. Ja keskpanga varad antakse autasuks Venemaale [Vladimir] Putinile,” ütles Tsahkna Financial Timesile. „Me ei saa lasta sellel juhtuda.”

Euroopa Komisjon on püüdnud välja töötada varuplaani juhuks, kui sanktsioonide pikendamine ebaõnnestub, kuid EL-i ametnikud on öelnud, et enamik õiguslikke võimalusi on kasutud.

„Meil on vaja mingit õiguslikku raamistikku või mingit protseduuri,” ütles Tsahkna ja ütles, et sellesse on vaja kaasata „tahte koalitsioon”, mis ulatub EL-ist kaugemale, hõlmates G7 liikmeid ja riike nagu Norra.

Eesti pooldab G7 riikides Venemaa varade konfiskeerimist, mitte sanktsioonide alla jätmist. „See oleks kõige selgem ja arusaadavam lahendus,” ütles Tsahkna.

Mõned EL-i ja G7 riigid on sellisele sammule vastu seisnud, väites, et see võib rikkuda rahvusvahelist õigust ja õõnestada usku ühisrahasse euro. Belgia, kus ligikaudu 190 miljardit eurot varadest hoitakse väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear, on sellisele sammule tugevalt vastu, kartes, et see oleks õiguslike väljakutsete peamine sihtmärk.

„Meie seisukoht ei ole muutunud,” ütles Belgia eelarveminister Vincent Van Peteghem FT-le. „Kõigi sellega seotud riskide tõttu ei ole konfiskeerimine praegu võimalik. Ja samas on parem hoida neid külmutatud varasid hoovana rahuläbirääkimistel Venemaaga.”

Tsahkna ütles, et talle ei meeldi belglaste vastumeelsus varade konfiskeerimise suhtes. „Me mõistame kindlasti, et neid ei saa selles väga keerulises olukorras üksi jätta,” ütles ta ja lisas, et sellise otsuse peaks ühiselt vastu võtma riikide rühm, ideaaljuhul kogu G7.

Läbirääkimised Ungariga peaksid samuti jätkuma, ütles Tsahkna, viidates, et Orbán on sõltuv EL-i fondidest. „Ma tean, et neil on majandusega palju probleeme,” ütles ta.

Venemaa on püüdnud leida võimalusi varade juurde pääsemiseks, hoolimata nende külmutamisest. Ukraina ametnikud hoiatasid, et nad üritavad müüa osasid investoritele, kes saaksid need tulevikus tagasi pärast nende lahti külmutamist.

Tsahkna tõrjus need skeemid kui ebareaalsed. „Muidugi tahaks Venemaa kasutada oma külmutatud varasid läbirääkimisteks ja tehingute tegemiseks. Aga fakt on see, et neil neid varasid pole, need on Euroopas külmutatud.”

Tsahkna ütles, et lõpuks sõltub USA vahendatud rahuläbirääkimistest see, mis saab sanktsioonide pikendamisest ja külmutatud varadest. „Isegi president Trump on teoreetiliselt öelnud, et annab aega aprilli lõpuni ja siis ta tegutseb.”