Umbes 1000 betoonpunkrit koos kaevikute, tankitõrjekraavide, laskemoonaladude ja varustusvarjenditega moodustavad osa ühisest plaanist kindlustada 1000 kilomeetrit Balti riikide idapiiri.

Kuid 10-aastane projekt kaitse tugevdamiseks võib tulla liiga hilja, arvavad piirkonna ametnikud, kes kardavad, et Ukraina rahulepe võib kiiresti suunata Moskva tähelepanu NATO idatiiva kõige haavatumale osale, vahendab Telegraph.

„[Vladimir] Putin ei lase meil neid 10 aastat oodata,” hoiatas novembrini Leedu välisministrina töötanud Gabrielius Landsbergis.

„Kõige ohtlikum aeg Baltikumi jaoks on kohe pärast relvarahu Ukrainas,” ütles ta Telegraphile.

Tema kommentaarid järgnevad samalaadsetele Balti riikide juhtide hoiatustele, et relvarahul võivad olla soovimatud tagajärjed. Kreml on juba esitanud plaanid sõjalise tootmise suurendamiseks ja vägede ümberpaigutamiseks NATO kirdepiirile, kui Donald Trump vaherahu sõlmib.

Takistustraadi mõju tugevdamiseks teatasid Balti riigid koos Poola ja Soomega hiljuti, et astuvad välja rahvusvahelisest jalaväemiinide keelustamise lepingust.

Leedu astus hiljuti välja ka kobarmoona lepingust. Piirkondlikud juhid väidavad, et soovivad Venemaa ohu tõttu valikuvabadust uute relvasüsteemide kasutamisel.

Leedu kaitseministri Dovile Sakaliene sõnul on „strateegiline sõnum” see, et „oleme valmis kasutama absoluutselt kõike”, et sissetungi eest kaitsta.

Hiljutises Taani luureraportis väideti, et kui sõda Ukrainas peatub või külmub, suudab Venemaa kiiresti uuesti relvastuda, ümber grupeeruda ja NATO vastu sõda pidada.

Selle hinnangul võib Moskva kuue kuu pärast „pidada kohalikku sõda Venemaaga piirnevas riigis”. Kahe aasta pärast on see „valmis piirkondlikuks sõjaks mitme Läänemere piirkonna riigi vastu”. Viie pärast suudab see Euroopas pidada „laiaulatuslikku sõda” (ilma USA osaluseta).

Ukraina katastroofilistest purustustest ja okupeeritud linnades tsiviilelanike vastu toime pandud julmustest erutatud NATO allkirjastas 2023. aastal plaani kaitsta Baltikumi „iga tolli” koos tugevdusliinidega Soomest, Poolast ja Saksamaalt.

Praegu paigutab allianss igasse Balti riiki rotatsiooni korras pataljoni suuruseid rahvusvahelisi üksusi, et toimida Venemaa heidutamiseks „takistustraadi” kaitsestrateegiana.

Lätit kaitsevad Kanada juhitud rahvusvahelised jõud, Leedut kaitseb Saksa brigaad ja Eestit kaitseb umbes 1000 Briti sõdurit.

Välksissetungi kartvad Tallinn, Riia ja Vilnius tahavad aga enamat: „takistustraadi” lahingugrupid asendatakse lahinguvalmis brigaadidega ja NATO alalise kohalolekuga.

Ukraina täiemahulise sõja esimestel kuudel suutis Venemaa hõivata kuni 130 000 ruutkilomeetrit – üle kahe korra suurema ala Leedu territooriumist. Balti riikides elab kokku umbes 6,5–7 miljonit inimest. Võrdluseks – Ukrainas elas sõjaeelses riigis 41 miljonit inimest.

„Meil puudub strateegiline sügavus. Venelased saaksid terve riigi läbi liikuda tundide, kui mitte päevadega, seepärast kaitseme esimesest tollist,” ütles Landsbergis. „Vaadake Ukrainat ja nende tagasivallutatud linnu, see, mille nad tagasi võtsid, on tühermaa.”

Lihtsamalt öeldes on uue kaitseliini eesmärk vältida seda, et Baltikumi linnu ja väikelinnasid tabaks sama saatus, mis Ukrainas maatasa tehtud.

Eesti, Läti ja Leedu kulutavad kumbki sellele 80 miljonit eurot, mis on tohutu osa kaitse-eelarvest, mis on SKT-ga võrreldes Poola järel Euroopa kõrgeim.

Landsbergis ütles, et NATO-lt saadud sõnum oli: „Kui palju te ise teete, enne kui meie abi palute – millal hakkate kaevikuid kaevama ja oma piiri mineerima?”

„Oleme praegu kohal. Saadame sõnumi,” ütles ta. „Loodan, et kasutame iga minuti, mille ukrainlased meile annavad, selleks, et valmistuda.”

Eesti NATO delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid ütles, et kaitseliinil on tehtud „häid edusamme”.

„Balti riigid teevad seda koos, alternatiivi pole, peame üles ehitama tugeva regionaalse koostöö,” sõnas ta.

Viidates Balti riikide otsusele lahkuda 1997. aasta Ottawa maamiinilepingust, lisas Kaljulaid: „Me ei saa Venemaaga võidelda, kui üks käsi on selja taha seotud.”

„Peame suutma liini hoida, tagama, et Venemaa ei pääseks sisse, kuid me peame suutma ka võidelda vaenlasega,” märkis ta.

Viidates sellele, kui kiiresti Venemaa tugevdas oma kaitsepositsioone, muutes vasturünnakud peaaegu võimatuks ilma suurte inimkaotusteta, lisas Kaljulaid: „See tõestab, et sõda pole tegelikult küber, robotid ja droonid, vaja on füüsilisi tõkkeid, kohapealset infrastruktuuri.”

Sissetungi korral „suudame seda liini kiiresti kindlustada ja mehitada”, rääkis ta.

Esimese etapi raames on Läti ja Leedu juba paigaldanud betoonpüramiidide väljad, mida nimetatakse draakoni hammasteks, et takistada oma piiridel soomusmasinaid.

Eestis on tugevdatud punkrid – mis peaksid vastu pidama suurtükiväe löökidele – katsetatud ja positsioonid valitud.

Sügiseks valmib esimene lõik, mida sõjavägi nimetab „kaitsepunktideks”, teatas Kaitseinvesteeringute Keskus.

Samuti on riik hankinud suurtes kogustes erinevaid tõkketraate, suuri 1,5-tonniseid draakonihambaid ja kahetonniseid betoonist „Legoklotse” ning T-seinaga teetõkkeid.

„Nii saavad kaitseväelased koos liitlastega vastase peatada juba esimestest meetritest,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Ukraina suure kurnatusega sõjapidamise peamine õppetund on olnud sügava kaitse ja vaenlase liikuvuse vastu võitlemise tähtsus.

„Kaasaegse sõja suur eelis on kaitse,” ütles maailmapoliitika instituudi teadur Michael DiCianna.

„Uued droonid ja satelliidipildid on võimaldanud Ukrainas pidevat õhuseiret. Te teate alati vaenlase positsioone,” ütles ta.

„Manööversõda ei ole surnud, vaid on muutunud drastiliselt raskemaks, nii et liikumatud kindlustused omandavad uue tähtsuse,” märkis ta.

Kuid oleks vale võrrelda Baltikumi uut kaitseliini Maginot’ liiniga, Prantsusmaa poolt 1930. aastatel ehitatud tugevate kaitsetõketega, mis ei suutnud takistada Saksa sissetungi.

„See ei ole müür ega kindel kindlustusjoon, see on paindlikum, mobiilsem ja kaasaegsem kaitse ja heidutusvõime suurendamise vahend,” ütles mõttekoja Rand kaitse vanemanalüütik Marta Kepe.

Eesmärk on kujundada sissetungi, suunates vaenlase jõud voogudesse, mida saab rünnata.

„See on järjekordne nool Balti riikide kaitsevõimes, mis ei saa iseseisvalt passiivselt toimida,” hoiatas Kepe, öeldes, et see tuleb ühendada sõjaväe- ja suurtükiväeüksuste, täiustatud luurevõimete ja varajase hoiatuse süsteemidega.

Poola alustas eelmisel aastal ka oma 2 miljardit eurot maksva Idakilbi ehitamist – laia kihilise kaitseinfrastruktuuri ja tipptasemel seiresüsteemide rivi Venemaa ja Valgevene piiril. Sel kuul teatasid sõjaväelased, et plaanitakse alustada idapiiri mineerimist.

„NATO muudab oma hoiakut heidutamisest karistusega heidutamiseks keelamisega, peatades vaenlase piiril,” ütles Chatham House’i kaitse- ja julgeolekuprogrammi kaastöötaja Minna Alander.

Seoses murega USA huvi taandumisega Euroopa julgeoleku vastu ütles Alander, et Balti riikide kaitse tulevik sõltub alliansist järelejäänud asjadest.

Leedu kaitseministri asetäitja Karolis Aleksa on muredest hoolimata ettevaatlikult optimistlik, et Balti regioon on valmis Venemaa rünnakule vastu pidama.

„Oleme praegu valmis esimest sentimeetrit kaitsma, meil pole muud valikut,” ütles ta, kirjeldades Balti kaitseliini riigi kaitseplaanide lahutamatu osana.

Leedu on lisanud teistele Balti riikidele haavatavust, kuna tema vaenuliku piiri juurde kuulub edelas asuv Venemaa sõjaline tugipunkt Kaliningrad, mis lisab tema kaitseprobleemile 270 kilomeetrit.

2,8 miljoni elanikuga riik on ühtlasi Leedu ja Poola vahelise kitsa koridori, Valgevene ja Kaliningradi vahelise lühima maasilla, Suwałki lõhe peamine kaitsja.

Nii Kaliningradi kui ka Suwałki lõhet peetakse suureks haavatavuseks, mida Venemaa võib kasutada selleks, et lõigata Balti riigid muust Euroopast maismaad pidi ja seejärel need merelt blokeerida.

Aleksa ütles aga, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tõi regioonile parema strateegilise pildi, aidates muuta Läänemere nn NATO järveks.

„Meie eesmärk on ennekõike heidutada, mida rohkem me praegu ehitame, seda tugevama signaali me Venemaale saadame,” ütles ta. „Kuid me peaksime olema rohkem valmis. Vajame kaitsestrateegia tugevdamist kogu Euroopas ja NATO-s.”

Peamised valdkonnad, millele Leedu ja tegelikult kogu piirkond on keskendunud, on õhutõrjesüsteemide hankimine – mida kogu Euroopas napib – ja nende kauglöögivõime suurendamine.

Ent peale Venemaa sissetungi ohu seisavad Baltikumi ees Venemaa intensiivistuvad hübriidrünnakud.

„Ukraina sõja ajal on Venemaa jaoks üks atraktiivsemaid väljakuid varjus, hallis tsoonis,” ütles Aleksa ja tõi näiteks Läänemere merealuste kaablite sabotaaži, küberrünnakute ja desinformatsiooni. „Peame olema vastupidavad, peame olema paremini ette valmistatud.”

Aga kas nad on valmis?

„See on võidujooks ajaga,” ütles Kaljulaid Eesti NATO delegatsioonist. „Üks suur küsimus, mille Kreml võiks küsida, on see, miks anda Euroopale aega relvastuse taastamiseks, varustamiseks ja kaitse korraldamiseks?”

„Me ei saa välistada võimalust, et Venemaa teeb katastroofilise valearvestuse,” sõnas ta.