Victoria Spartzile ja tema vabariiklastest kolleegidele käskis nende partei juhtkond selgesõnaliselt säästa end materdamisest ja vältida avalikkuse ette ilmumist.

Indiana osariigist valitud parlamendi Kongressi liige kohtus eelmisel nädalavahetusel aga valijatega, kes kordamööda Donald Trumpi ja Elon Muski asemel temast tükke välja kiskusid.

Järgmisel päeval osales ta teises linnavalitsuse hoones, vahendab Telegraph.

Kongressi ainus ukrainlasest liige ei karda ka kaasmaalasi ärritada, öeldes Telegraphile, et nad peavad nõustuma territooriumi Venemaale loovutamisega ja asendama sõjaaegse juhi Volodõmõr Zelenski, kui nad ei soovi kogu oma riiki kaotada.

Rääkides ajalehega Telegraph enne oma raekojas esinemist, mille klippe jagati laialdaselt internetis, ütles ta: „Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas nad (Ukraina) saavad nõuda maa säilitamist. Kui nad oleks sõda võitmas, oleks see hoopis teine lugu.”

Toetades Donald Trumpi otsust pidada läbirääkimisi Vladimir Putiniga, manitsedes samal ajal Volodõmõr Zelenskit, ütles Spartz, et „lihtsaid lahendusi pole olemas”.

„President Trump päris selle, nii et nüüd peab ta sellega tegelema,” ütles ta, heites süüd oma eelkäijale Joe Bidenile, kellega ta pahandas tema soovimatuse pärast anda abi, mida ta pidas vajalikuks Ukraina sõja võitmiseks.

„Nagu ma kaks aastat tagasi ütlesin, on parim asi võita sõdu nii kiiresti kui võimalik. Niikaua, kui vaja, ei lõppe demokraatlike riikide jaoks tavaliselt kuigi hästi,” ütles ta süngelt.

Tema põlgusele Bideni vastu vastab vaid põlgus, millega ta suhtub Ukraina presidenti.

Pärast Trumpiga toimunud kurikuulsat Ovaalkabinetist väljasaatmist süüdistas Spartz Zelenskit „Ukraina rahvale karuteene” tegemises ja Ameerika presidendi solvamises.

Ta kutsus Ukraina rahvast üles hääletama oma sõjaaegse liidri vastu püsiva rahu poolt.

„Neil on valimised ja kui nad ta tagasi valivad, kaotavad nad ülejäänud riigi,” hoiatas ta.

See pole esimene kord, kui terava keelega parlamendi liige Ukraina juhtkonna vastu sõna võtab.

Spartz oli algul USA toetuse poolt Ukrainale, kuid ta hääletas eelmisel aastal 61 miljardi dollari suuruse abipaketi vastu, süüdistades Zelenski valitsust korruptsioonis ja oli „tühjade tšekkide” väljaandmise vastu.

Eelmisel kuul raekojas tema väidetava keeldumise üle oma inimesi toetada, vastas ta: „Minu töö number üks Ameerika kongressi liikmena on kaitsta huve, Ameerika huve.”

Vaatamata sellele, et Spartz veetis oma elu esimesed 22 aastat Ukrainas, peab ta end eelkõige USA kodanikuks.

„Igaüks, kes üle ookeani tuleb, on Ameerika kõigepealt,” ütles ta. Tõepoolest, kogu vestluse vältel viitab ta Ukraina rahvale kui „nendele”.

Pärast 2000. aastal USA-sse sisserännet omandas ta kodakondsuse ja läks raamatupidamisse ning sai töökoha Indiana peaprokuröri büroo finantsjuhina.

Sealt määrati ta 2017. aastal Indiana senatisse, enne kui valiti 2021. aastal Kongressi.

Eelmisel aastal seisis ta silmitsi parlamendi eetikakomitee uurimisega seoses väidetega, et ta „kuritarvitas” töötajaid, kusjuures üks neist väitis, et nimetab neid „puudulikeks”.

Spartz lükkas süüdistuse tagasi ja komisjon lõpetas lõpuks uurimise.

Eraldi juhtumis esitati Kongressi liikmele süüdistus pärast seda, kui Washington DC Dullesi rahvusvahelise lennujaama turvatöötajad leidsid ta käsipagasist .380 kaliibriga püstoli.

Tema büroo tegi hiljem avalduse, milles öeldakse, et tegemist oli õnnetusega ja relv polnud laetud.

Nagu Trump, töötas ka tema enne poliitikasse minekut ärikinnisvara alal ja teab diilide kunstist üht-teist.

„Kõik üritavad teid petta ja kui te läbirääkimistel käituda ei oska, antakse teile kiiresti tagumikku,” selgitas ta.

Kuid erinevalt oma partei juhist on ta üles kasvanud laguneva Nõukogude Liidu alluvuses, on tal Venemaa jõumeestest juhtide suhtes vähem poolehoidu.

„Sa ei saa kunagi Putinit usaldada, ainus viis, kuidas saate Putiniga rahu jõustada, on omada jõudu sõdu võita,” ütles ta.

Ukraina põhjaosas Tšernihivi oblastis Nosivas sündinud Spartz naasis 2022. aasta aprillis oma sõjast räsitud riiki, et külastada oma eaka vanaema kodu, mille aknad olid pideva Venemaa pommitamise tõttu sisse löödud.

„Kui näete seda oma silmaga, on peaaegu sürreaalne, et elame seda 21. sajandil läbi,” ütles ta toona väljaandele Vanity Fair.

Hoolimata üldisest sentimentaalsuse puudumisest Ukraina suhtes, jättes kõrvale käimasoleva sõja kui tema Kongressi töö „häirija”, hõõgub ta imetlusest oma kodumaa sõdurite „kangelaslikke” tegusid kirjeldades.

Sel ajal, kui Trump nõuab relvarahu, toetab ainus Ukrainas sündinud Kongressi liige tema ambitsioone, kuid on lootuste suhtes liiga pessimistlik.

„Kõik peavad olema valmis uueks sõjaks,” ütles ta. „Aga kui me oleme sõjaks valmis, võib meil olla rahu.”