Kartmatu Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõotas „võita selle sõja” pärast seda, kui süüdistas Vladimir Putinit tema enda relvarahu ettepanekute murdmises surmavate rünnakutega vaid mõni tund pärast seda, kui Kreml nõustus peatama rünnakud Ukraina energiataristu vastu.

Täna Helsingis peetud pressikonverentsil Soome presidendi Alexander Stubbiga ütles Ukraina president: „Me võitleme oma suveräänsuse ja iseseisvuse eest – me võidame selle sõja.”

Zelenski tõmbas rahule selged punased jooned, nõudes, et tema riik ei aktsepteeriks rahulepingu osana territoriaalseid kaotusi ning et tuhandete Venemaal kinnipeetavate vangide tagasisaatmine on tingimusteta, vahendab Daily Mail.

Samuti paljastas ta, et kõneleb täna hiljem Donald Trumpiga, et arutada eelseisvaid rahukõnelusi Saudi Araabias. Arvatakse, et see on esimene kord, kui paar räägib pärast möödunud kuu lõpus Valges Majas toimunud katastroofilist kokkupõrget.

„Täna suhtlen president Trumpiga ja arutame järgmisi samme,” ütles ta täna Soome pealinnas.

Läbirääkimised toimuvad tundlikul ajal, kuna Ukraina süüdistab Venemaad energiataristu ründamises vaid mõni tund pärast osalise relvarahuga nõustumist.

Kuigi Kreml keeldus allkirjastamast kuu aega vältava relvarahu plaani, mille Trumpi administratsiooni ametnikud ja Ukraina esindajad Saudi Araabias sõlmisid, nõustus ta siiski peatama rünnakud ülitähtsa infrastruktuuri vastu.

Esimest korda pärast Donald Trumpi ja Vladimir Putini eilset kõnet avalikult esinedes väitis Zelenski, et Venemaa tabas eile õhtul Ukraina energiataristut, hoolimata Putini lubadusest selliseid sihtmärke kuu aega vältida.

Mõlemad pooled süüdistasid täna teineteist õhurünnakutes, mis kahjustasid taristut, mis väidetavalt on lepingu tingimuste kohaselt rünnakutest vabastatud.

Zelenski ütles, et Ukraina võib lepingu nõuetekohaseks elluviimiseks esitada nimekirja oma rajatistest, nõudes samas, et USA jälgiks relvarahu.

Samal ajal, kui Ukraina on püüdnud näidata, et tegutseb heauskselt, toetades USA jõupingutusi relvarahu sõlmimiseks, süüdistas Venemaa täna vastaspoolt droonide kasutamises Kavkazskaja küla lähedal asuva naftabaasi ründamiseks, põhjustades tulekahju.

„On täiesti selge, et see on järjekordne Kiievi režiimi poolt spetsiaalselt ette valmistatud provokatsioon, mille eesmärk on häirida USA presidendi rahualgatusi,” teatas Vene kaitseministeerium.

Ministeerium tunnistas rakettide tulistamist Ukraina energiarajatiste pihta Mõkolaivi oblastis, kuid teatas, et need olid juba teel, kui Putin andis käsu tulerahu kehtestada.

Seal öeldakse, et Venemaa õhutõrjet kasutati nende endi rakettide alla tulistamiseks.

„Putini sõnad erinevad tegelikkusest väga palju,” ütles Zelenski.

Enne oma tänast kõnet Donald Trumpiga nõudis Zelenski, et Washington peaks võtma juhtrolli kõigi lepingute järelevalves, mis viivad Venemaa ja Ukraina rünnakute peatamiseni energiainfrastruktuuri vastu.

„Ameerika Ühendriigid peaksid olema peamine kontrolliv üksus,” ütles Zelenski. „Kui venelased meie sihtmärke ei taba, ei taba me kindlasti nende sihtmärke.”

Putin ütles varem Trumpile, et täieliku relvarahu toimimiseks ei tohi Ukrainal lasta end uuesti relvastada ja ta peab peatama mobilisatsiooni.

Kreml rõhutas ka, et täielik relvarahu sõltub Lääne sõjalise ja luuretoetuse „täielikust lõpetamisest” Ukraina sõjaväele.

Kremli info kohaselt rõhutas Putin vajadust tegeleda sõja algpõhjustega, mille ametnikud on seostanud NATO tajutava laienemisega selle piiride lähedal.

Põhja-Koreast, Iraanist ja Hiinast Venemaale antud toetusest ei olnud juttu.

Ukraina, kellel on hiljutised mälestused Venemaa sissetungimisest pärast relvadest loobumist, hoiatab, et selline kokkulepe jätaks riigi haavatavaks edasiste Venemaa rünnakute suhtes.

Zelenski esitas enne oma viimast kohtumist Trumpiga nimekirja 25 korrast, mil Venemaa on pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal relvarahu rikkunud.

Partneri julgeolekugarantiide puudumine võib takistada ka rahvusvahelisi investeeringuid Ukrainasse, jättes riigi raskustesse oma majanduse ülesehitamisel, kui Venemaa on teretulnud tagasi rahvusvahelistele turgudele. See võib anda Venemaale võimaluse uueks sissetungiks.

„Ma ei usu, et me peaksime Ukrainale abi andmisel mingeid järeleandmisi tegema, pigem peaksime Ukrainale antavat abi suurendama,” ütles Zelenski tänasel pressikonverentsil.

Telegraphi andmetel jätkab Ühendkuningriik Putini nõudmistest hoolimata Ukrainale sõjalise abi andmist.

Euroopa Liit teatas täna hommikul samuti, et jätkab hädas olevale riigile abi saatmist, hinnates – kooskõlas Ukraina otsusega –, et Venemaa ei ole valmis järeleandmisi tegema.

„Kui lugeda kõneluste stenogrammi, on selge, et … Venemaa ei taha tegelikult mingeid järeleandmisi teha,” ütles Euroopa Liidu tippdiplomaat Kaja Kallas täna ajakirjanikele.

„Nad ei ole valmis seda sõda lõpetama ja me näeme seda,” ütles Zelenski.

Mõne tunni jooksul pärast osalise relvarahu väljakuulutamist eile õhtul kõlasid üle Ukrainas plahvatused ja õhurünnakusireenid.

Zelenski sõnul on tabamusi olnud, eriti tsiviilinfrastruktuurile.

„Just seda tüüpi Venemaa öised rünnakud hävitavad meie energiasektori, meie infrastruktuuri ja ukrainlaste normaalse elu,” lisas ta.

Kreml peegeldas Zelenski kommentaare, väites, et öösel toimunud rünnakud Venemaa energiataristu vastu näitasid tahte puudumist kokkuleppele jõuda.

Kreml teatas, et näeb Ukraina käitumist lepingu „saboteerimise” katsena.

Mõlemad pooled on teatanud, et soovivad kolm aastat kestnud konflikti lõpetada, kui teatud tingimused on täidetud.

Ukraina jätkab NATO-ga liitumise taotlemist ning Zelenski ütles täna, et tema riik muudaks bloki üldiselt tugevamaks. Ta lisas, et Ukrainal on tänapäevases sõjas üks tugevamaid armeesid.

Venemaa on nõudnud Ukraina neutraalsust. Trumpi administratsioon tunnistas seda väidet, öeldes, et ei toeta Ukraina NATO liikmelisust. Kuid Euroopa liitlased on soovitanud, et Ukraina võiks ühel päeval blokiga ühineda.

Kuna Zelenski ja Putin lootsid Trumpile soodsate tingimuste pakkumise teha, nõudis Kreml, et Venemaa ja Ameerika president „usaldaksid üksteist” ja sooviksid suhteid normaliseerida.

Pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Venemaa nõustub lähipäevil USA-ga peetavate kõneluste täpsete kuupäevadega.

Läbirääkimiste käigus näib Venemaal olevat ülekaalus omaenda Kurski oblastis, kus Ukraina väed on võidelnud alates eelmise aasta augustis toimunud šokirünnakust.

Zelenski kinnitas, et tema väed jätkavad võitlust piirkonnas „nii kaua kui vaja”.

Kreml teatas ka eile, et on tõrjunud Ukraina maapealset kallaletungikatsed Belgorodi oblastile, kujutades seda katsena õõnestada Trumpi ja Putini läbirääkimisi.