Venemaa valmistub mõne aasta pärast suureks sõjaks Läänega. Nii hindasid oma värskes olukorrahinnangus Saksa välisluureagentuur BND ja Saksa relvajõud.
Raporti kohaselt loob Venemaa tõenäoliselt kümnendi lõpuks kõik tingimused „laiaulatusliku konventsionaalse sõja” pidamiseks.
Sakslaste hinnang ühtib Leedu riikliku luureteenistuse VSD konfidentsiaalse analüüsiga, mille kohaselt ei ole Venemaa veel keskpikas perspektiivis võimeline pidama „laiaulatuslikku konventsionaalset sõda NATO vastu”.
Vaatamata Ukraina sõjale on Venemaa võimekus siiski piisav „piiratud sõjaliste aktsioonide alustamiseks ühe või mitme NATO riigi vastu”.
Millal võib Venemaa rünnata Läänt?
Seda on tõesti raske öelda, sest rünnakute eesmärk on alati üllatus. Eelkõige Venemaa sõjakunstis on alati rõhutatud maskirovka tähtsust ehk oskust eksitada ja üllatada, hindab europarlamendi saadik, endine Soome kaitseväe peastaabi luureülem Pekka Toveri.
Seega ei oleks Vene võimaliku rünnaku tegelik sihtmärk tingimata kõige tõenäolisem või võib olukord olla ka vastupidine, nendib Toveri.
Saksamaa raporti kohaselt ehitab Venemaa järjest suuremat sõjamasinat ja on suutnud Ukraina sõjast hoolimata oma relvajõudude suurust kasvatada.
Möödunud reedel teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa korraldab oma mereväe viis mereväebrigaadi brigaadidest diviisideks ümber, edastab ISW.
Hinnanguliselt on Venemaal praegu kuni kaks korda rohkem sõdureid võrreldes ajaga enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Toveri hinnangul ei ole Venemaal vaatamata oma relvajõudude suuruse ja jõudluse suurendamisele lähiaastatel suutlikkust Läänele sõjaliselt väljakutseid esitada ega võrdselt Lääne sõjaliste jõudude vastu võidelda, vahendab Ilta-Sanomat.
Eriti kui rääkida õhujõududest, on Venemaa alajõuline, märgib ta.
Toveri aga meenutab nn Narva stsenaariumi, kus Venemaa võib rünnata ja võtta enda alla väikese osa väiksemast NATO riigist, et katsetada kaitseliidu artikli 5 toimivust.
Putin ju vihkab NATO-t ja Euroopa Liitu, sest need on Lääne ühtsuse nurgakivid. Nende funktsionaalsust proovile pannes võib Venemaa destabiliseerida kogu Lääne, märgib ta.
Kuhu võiks Venemaa rünnaku suunata?
Balti riigid on kõige ebakindlamas olukorras. Need on ründealadena geograafiliselt lihtsamad, nende maastik on laugem, neil on vähem veetakistusi, vähem kaetud maastikku ning nad asuvad väga lähedal Venemaa relvajõudude olulisematele baasidele, hindab Toveri.
Kõigi Balti riikide okupeerimine nõuaks aga Toveri sõnul Venemaalt palju vägesid. Teise alternatiivse Venemaa rünnaku sihtmärgina toob Toveri välja Kagu-Euroopa riigi Rumeenia.
See on aga Musta mere taga, mille vahele jääb Ukraina, ja sinna on võimalik kiiresti koondada suur hulk vägesid, lisab ta.
Toveri sõnul oleks Venemaa eesmärgiks ilmselt täieliku üllatuse saavutamine.
Liikuda nii kiiresti kui võimalik, võtta maastik üle ilma suuri jõude koondamata, sõnab ta.
Nüüd, kui kõik mäletavad, mis juhtus 2022. aasta talvel, kui Venemaa koondas suure hulga vägesid Ukraina piirile, siis kui nad koondaksid oma jõud praegu Balti piirile, hakkaks NATO abivägesid sinna viima, märgib ta.
See raskendaks oluliselt Venemaa üllatusrünnaku õnnestumist, hindab Toveri.
Luuresüsteemi tuleb hoida valvel, et (Venemaal) poleks võimalust üllatuda, märgib ta.
Lisaks peaks NATO Toveri sõnul arendama oma võimet vägesid kiiresti liigutada ning harjutama maa-, mere- ja õhujõudude suuremahulisi ühisoperatsioone.
Sest rünnaku tõrjumine pole võimalik ainult maa- või merejõudude abiga, vaid harjutada tuleb ka armee tasandi operatsioonide elluviimist ja juhtimist, lisab ta.
