Kas see on äraspidine loteriivõit? – Mõnel soomlasel on nn taplusgeen (rähinägeeni), mida mujal maailmas ei leidu. Sellega seoses on küsimus, kas soomlase impulsiivset käitumist kontrollib madal veresuhkur või sünnipärane ägeduse geen? Mõlemad on võimalikud ja koos alkoholiga võib lõpptulemus viia vangimajja või kalmistule.

Soome jäähokimängija viidi täis peaga arestimajja – lõi politseinikele rusikaga näkku! Purjus kirjanik kukkus Helsingis Kamppi keskuses märatsema – kägistas teismelise. Lõuna-Karjalas jõulurahu ei tunta – kriminaalkomissar ei mäleta oma 40-aastase karjääri jooksul sedavõrd vägivaldset jõulu.

Sellistest päevalehtede pealkirjadest selgub kohe, et soomlased on märjukesest purju jäädes vägivaldne rahvas, vahendab Seura.

Eelkõige elab edasi stereotüüp soome mehest, kes uputab oma tundeelu mured mitme klaasi õlle sisse. Ja kui hommikul kõrtsi uksed sulguvad, saabub katarsis burksikioskis. Suu laulab ja rusikad käivad.

Burksikiosk on kaugel pimedast keskajast ja Köyliönjärvi jääst, kust pärineb võib-olla Soome kuritegevuse ajaloo kuulsaim legend. Pärimuse järgi puhus 1156. aastal jääl külm tuul, kui piiskop Henrik põgenes vaimuliku etteheidetest raevunud talupoeg Lalli eest.

Kui Lalli, kes oli tuntud ka kui vägivaldne mõrvar põgenejad kätte sai, tõstis ta raevukalt kirve taeva poole, võttis jõu kokku ja lõi Henriku surnuks.

Köyliönjärvi legendi tundvad inimesed on mõelnud, kas Lalli võis olla mõrvari tegelik eesnimi. Väga hästi võis see olla rahva poolt antud hüüdnimi, mis viitas joodikule, kellel polnud kombeks tassi sülitada. Võib-olla oli alkohol Lalli veretöö katalüsaatoriks.

Hiljem, 19. sajandil, domineerisid Soome jooma- ja vägivallakultuuris Lõuna-Pohjanmaad mõjutanud noamehed, rohkem tuntud kui häjy. Purjus olekus need pohjanmaa mehed, Antti Rannanjärvi ja tema semu Isotalo juhtimisel kaklesid ja märatsesid, segasid kutsumata kontvõõrastena pulmi ja varastasid hobuseid. Ehkki osa noameestest olid süüdi mõrvades ja tapmistes, imetleti ka nende ähvardusi ja julgust võimudele vastu hakata.

Häjy kahtlane maine on siiani meeles. 1990. aastate lõpus lavastas Aleksi Mäkelä samanimelise filmi Samuli Edelmanniga peaosas, mis sai jätku 2025. aasta veebruaris.

Vägivaldsest taplemisest on saanud inspiratsiooni ka Soome levimuusika. Martti Syrjä sõnadega kirjeldab Suomirocki lipulaeva Eppu Normaali ikooniline Kurblike laulude maa (1982) Soome kirvementaliteeti. Laulus kutsub lumehang talvel perekonda ja perepoeg vannub, et ta ei võta kunagi kirvest kätte nagu isa ega puutu iial viina.

Lugu ei lõpe õnnelikult. Töötus, Põhjala külmus ja märjuke toovad poisile sama saatuse.

Kuigi Syrjä ütles, et kirjutas teksti ühe kohutava Soome kuriteo parodeerimiseks, on koostisosad justkui otse riikliku karistusseadustiku statistikast. Ohtu kuritegude toimepanemiseks suurendavad alkohol, töötus ja eriti meeste puhul üksi elamine.

Soomes on tapmise toimepanijaks kõige sagedamini mees, kes tapab alkoholijoobes teise mehe.

Äkilised ja äärmuslikud vägivallaaktid on huvitanud ka teadlasi. Kas geneetikal võib olla midagi pistmist surmaga lõppenud õnnetustega?

Küsimus sai vastuse, kui 2010. aastal avaldati esimesed aju mõjutava serotoniin 2B retseptori mutatsiooni uurimistulemused, mis pälvisid rahvusvahelist tähelepanu. Uus laine järgnes mõni aasta hiljem, kui avaldati mitmed värsked Soome vägivallageenidega seotud uurimused.

Soome on olnud teerajaja vägivallageneetika uurimisel, ütleb kohtupsühhiaatria dotsent Markku Lähteenvuo. Lähteenvuo ise oli kaasatud esimesse professor Jari Tiihoneni juhitud uurimisrühma, mis uuris vägivaldsete kurjategijate vastuvõtlikkust impulsiivsele ja hoolimatule käitumisele.

„Geenimutatsioon avastati, kui uuriti vägivaldseid kurjategijaid ja nende päranduvust ning võrreldi tulemusi inimeste rühmaga, kel pole vägivaldset tausta. Vägivaldsetel kurjategijatel leiti uuringu tulemusena umbes kolm korda rohkem geneetilisi kõrvalekaldeid kui kontrollgrupis,” räägib Lähteenvuo.

Nimetus Rähinägeeni pole sugugi sündinud teaduslabori sügavuses, vaid suure tõenäosusega mõne ajakirjaniku sulest. Populaarne hüüdnimi sobib geenimutatsioonile, mis soodustab inimese eriti äkilist ja ettearvamatut käitumist alkoholijoobes.

Kuigi üle saja tuhande soomlase kannab kahjulikku geenimutatsiooni, on see Lähteenvuo sõnul väliselt harva nähtav ja ei mõjuta reeglina igapäevaelu häirivalt.

Uuringutest on aga teada, et inimesed, kelle ajus on tavalisest vähem serotoniini, on teistest rohkem altid impulsiivsusele. Nii võib vägagi olla, et Lalli kiirendus nullist sajani Köyliönjärvi järve jääl oli hundijalavee tarbimise ja geenimutatsioonist tingitud infovoo katkemise tagajärg aju retseptorites.

Või nagu teadur Lähteenvuo väljendab: geenimutatsiooni kandjatel ei kinnitu retseptor aju rakumembraanile, vaid on peidus rakkudevahelises koes. Serotoniini sõnum ei kandu ajurakku nii nagu peaks.

Kui Soomes sündimist peetakse muidu lotovõiduks, siis geneetilises loteriis pole soomlastel vedanud. Serotoniinipuuduse avastus on erandlik selle poolest, et see puudutab ainult soomlasi. Vähemalt seni pole sarnast mutatsiooni mujal täheldatud.

Isegi Soomes on mutatsioon haruldane ja see mõjutab umbes ühte kuni kahte protsenti elanikkonnast.

„Geenimutatsiooni levimust saab mõista, kui kujutada ette kahte bussi, mis on inimesi täis. Ühes neist on see mutatsioon ilmselt olemas,” näitlikustab Lähteenvuo.

Kui 100-st vägivaldsest kurjategijast avastatakse vaid 7-l taplusgeen, ei seleta see kõiki Soome vägivallakuritegusid. Küll aga terendab see omamoodi taustakuradina, sest geneetiline mutatsioon on selgelt levinum neil kurjategijatel, kes vägivallatsevad.

„Geenimutatsioon ei sunni vägivaldseid tegusid sooritama, pigem suurendab impulsiivse käitumise riski. Näiteks ei võeta seda kohtus kergendava asjaoluna arvesse ning selle alusel ei tunnistata kuriteo toimepanijat süütuks.”

Kui teie enda käitumine väljub pärast paari klaasi õlut kontrolli alt või kui lähedase vägivaldsus teeb prus peaga muret, võib pähe tulla oma geneetilise pärandi testimine. Lähteenvuo sõnul aga ei tähenda see, et igaüks peaks hakkama oma geene testima.

„On ebatõenäoline, et see konkreetne geenimutatsioon on kellegi jaoks otsustav tegur. Saate oma impulsiivsust hinnata ka ilma testideta,” sõnab ta.

Kas kohtupsühhiaatria dotsendil on seletust sündmuste ahelale, kus öösel puhkeb burksisabas rusikavõitlus?

Tõenäoline süüdlane pole mitte taplusgeen, vaid lihtsalt madal veresuhkur. Sellele järeldusele on teadlased jõudnud burksikioski fenomeni vaagides.

„Õhtune pidutsemine toimub sageli stsenaariumi järgi, kus joomine on olnud külluslik, kuid söömine on unustatud või vähemalt jäetud liiga väheseks. Burksikioski järjekorras võib väsimus ja madal veresuhkur meele kergesti segi ajada, eriti kui keegi hakkab selja taga karjuma.”

Soomes on väikese riigi kohta erakordselt aktiivselt uuritud vägivaldse käitumisega seotud geene. Aastate jooksul on üksikute geeniuuringute tasemelt liikunud tervete suurte geenikoosluste üheaegsele uurimisele.

„Teadlase seisukohalt on see äärmiselt huvitav valdkond. Kokkuvõttes on inimestel umbes 20 000 erinevat geeni, millest osa suurendab ja osa vähendab riske. Lisaks mõjutavad geenide talitlust keskkonnategurid,” räägib Lähteenvuo.

„Huvitav on see, millises omavahelises mõjus ja koostöös geenid töötavad ja milliseid tervikuid need moodustavad,” sõnab ta.