Ametnikud ütlesid, et Euroopa jõupingutused Ukraina julgeolekukorralduse loomiseks on vägede saatmise asemel liikumas muudele alternatiividele, kuna nad seisavad silmitsi poliitiliste ja logistiliste piirangutega ning väljavaadetega, et Venemaa ja USA on nende plaanidele vastu.

Prantsusmaa, kes on teinud valikute väljamõtlemisel tihedat koostööd Suurbritanniaga, võõrustab neljapäeval 30 liidrit ja delegatsiooni umbes 30 riigist, mis on osa sellest, mis on muutunud „tahte koalitsiooniks”, et proovida mõningaid ideid ellu viia, vahendab Reuters.

Kuigi London ja Pariis on mitmeid nädalaid töötanud plaani kallal saata Ukrainasse tuhandeid sõdureid, et aidata tagada tulevast relvarahu, on diplomaatide sõnul üha enam aktsepteeritud, et selliste jõudude saatmine ei ole kõige tõenäolisem tulemus.

„Nad astuvad maavägedest sammu tagasi ja püüavad oma tegemised ümber kujundada millekski, mis võiks olla mõistlikum,” ütles üks Euroopa diplomaat.

Teine ütles: „Kui Ukraina oli paremas seisus, meeldis vägede saatmise idee. Aga nüüd, seoses olukorraga kohapeal ja USA uue administratsiooniga pole see eriti seksikas.”

Ukraina on pikka aega öelnud, et iga rahulepe nõuab läänelt kindlaid julgeolekutagatisi, et vältida 2022. aastal täiemahulise sissetungi alustanud Venemaa rünnakute kordumist.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer, kes mõlemad külastasid eelmisel kuul Valget Maja, on kumbki arvanud, et nende riigid võiksid tulevaste vägede koosseisu panna tuhandeid sõdureid. Kuid nad on seni viljatult otsinud Washingtonist mingit „seljatagust”, täpsustamata, mida see täpselt tähendab.

Moskva ütleb, et ei nõustu kunagi ühegi ettepanekuga saata NATO riikidele sõdureid Ukrainasse.

President Donald Trump, kes on muutnud USA poliitikat järsult Venemaa konflikti puudutava narratiivi aktsepteerimise suunas, kiitis esialgu Briti ja Prantsusmaa ettepanekuid sõdurite saatmiseks ning ütles, et arvab, et Venemaa nõustub nendega.

Kuid viimasel ajal on Ameerika ametnikud kõlanud skeptilisemalt. Möödunud nädalal podcaster Tucker Carlsonile antud intervjuus naeruvääristas Trumpi saadik Steve Witkoff Euroopa ettepanekuid kui „poosetamist ja poosi”.

Ametnike sõnul keskendutakse sel nädalal Pariisis toimuval kohtumisel mitmetele küsimustele, näiteks sellele, kuidas tugevdada Ukrainat sõjaliselt tulevaste rünnakute ärahoidmiseks ning kuidas jälgida piiratud relvarahu meresihtmärkide ja energiataristu üle, nagu arutati sel nädalal USA juhitud kõnelustel Saudi Araabias.

„Turvagarantiid on omamoodi kontinentidevaheline hommikusöök Rootsi lauas, milles on 1000 alamrooga,” ütles kõrge Euroopa ametnik. „Lõpuks sõltub see kõik relvarahu siirusest ja ma ei ole optimistlik.”

Üks kõrge Euroopa kaitseametnik ütles, et kuigi fookus on nihkumas Euroopa sõdurite sisse viimiselt mujale, „ei tähenda see, et üksikud riigid ei lähetaks Ukrainasse väljaõppe ja muu toetuse andmiseks sõdureid”.

Kuid isegi kui suuri Euroopa maavägesid praegu tõenäoliseks ei peeta, plaanitakse endiselt valikuvõimalusi avatuna hoida. Reutersi poolt nähtud tippkohtumise ideedokument viitab võimalikele tulevastele julgustusjõududele Ukrainas „tulevase rahukokkuleppe osana ja USA toetusel”.

Eesistujariigi Prantsusmaa ametnik ütles, et kõnelustel USA-ga on ametnikud näidanud üles huvi Euroopa kindla panuse vastu pärast püsiva relvarahu kehtestamiseks.

Briti peaminister Keir Starmer ütles eelmisel nädalal, et sõjalised planeerijad „keskenduvad Ukraina taeva, mere ja piiride kaitsmisele”.

„Praegu töötame tempos, sest me ei tea, kas kokkulepe tuleb – ma kindlasti loodan, et see tuleb -, kuid kui kokkulepe on sõlmitud, on tõesti oluline, et saaksime kohe reageerida,” sõnas ta.

Mõned Euroopa liitlased on kartnud väljavaadet saata sõdureid ilma USA kindlate garantiide ja rahvusvahelise mandaadita. Nad muretsevad kulude, tööjõu ja varustuse nappuse pärast ning lõpuks väljavaate pärast võidelda Venemaaga.

USA armee vägede endine ülem Euroopas Ben Hodges ütles, et enne nende võimete kavandamist on vaja määratleda mis tahes väe jaoks selge missioon.

„Ma ei saa üle tähtsustada, kui oluline see on, sest ainult siis, kui saate missiooni õigesti teha, saate määrata, mida missiooni tegemiseks vajate,” ütles ta.

Euroopa sõjaväeametnikud ütlesid, et isegi kui on suur võimalus, et sõdureid ei saadeta, annavad arutelud siiski hoogu ja näitavad, et Euroopa suudab tegutseda.

„Me peame seda nägema mitte ainult läbi prisma „Me saadame X tanki, X meest, X lennukit Ukraina piiride taha”,” ütles üks Euroopa sõjaväeametnik. „See on üldine dünaamika, mis ei ole veel arenenud. See projekt kestab kaua, mitu, mitu aastat.”

Kui Euroopa ei kavatse saata Ukrainasse suuri vägesid, võib see siiski mängida rolli, toimides hüpoteetilise rahulepingu alusel Ukrainas tegutseva eraldiseisva väe toetajana, võib-olla ÜRO heakskiidul.

ÜRO rahuoperatsioonide asepeasekretär Jean-Pierre Lacroix ütles teisipäeval ajakirjanikele, et spekulatsioonid võimaliku tulevase ÜRO seiremissiooni üle Ukrainas on „väga hüpoteetilised” ja et igasugune planeerimine eeldab mandaati, kuigi „küsimust esitatakse sagedamini”.

Diplomaadid ütlesid, et Euroopa võiks leida oma rolli naaberriikide, näiteks Rumeenia vägede tugevdamisel, võib-olla tugevdada olemasolevaid NATO tugevdatud kohaloleku (EFP) vägesid Ida-Euroopas.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni on teinud ettepaneku, et kuigi Kiievi jaoks ei ole NATO-sse kuulumine võimalik, võiks NATO vastastikuse kaitse lepingu tingimusi pikendada, et tagada, et riigid aitaksid Ukrainat rünnaku korral. USA saadik Witkoff ütles, et see on aruteluks avatud.

Kolmas Euroopa diplomaat ütles, et selline samm annaks „suurima julgeolekugarantii, mida saate madalama hinnaga pakkuda” kui vägede tegelik paigutamine Ukrainasse.