Laialdaselt kasutatav suhkruasendaja, mida leidub madala kalorsusega karastusjookides ja ketšupis, võib meelitada teie aju rohkem sööma, näitavad uuringud.

Lõuna-California ülikooli teadlased leidsid, et tavalise kalorivaba magusaine tarbimine suurendab aju näljakollete aktiivsust, vahendab Daily Mail.

Nad ütlesid, et see ajab organi segadusse, kuna tekitab ootuse lisakalorite järele, mida kunagi ei tule.

See ebakõla võib potentsiaalselt põhjustada iha rohkema toidu järele, leidsid teadlased.

Eksperdid, kes viisid läbi katse 75 inimesega, leidsid, et mõju oli rasvunud inimestel tugevam.

Väidetavalt on teadlaste leidudel laialdased tagajärjed, arvestades seda, kui paljud valivad salenemise nimel „dieet” või „suhkruvabasid” tooteid.

Hormoonide ja diabeedi ekspert ning uuringu autor dr Kathleen Alanna Page ütles, et magusaine tekitab ajus „mittevastavuse”.

„Kui teie keha ootab magususe tõttu kaloreid, kuid ei saa oodatud kaloreid, võib see aja jooksul muuta viisi, kuidas aju on valmis neid aineid ihkama,” ütles ta.

Ajakirjas Nature Metabolism avaldatud uuringus testisid teadlased, kuidas 75 osalejat reageerisid kolmele erineval korral võetud joogile.

Üks vedelik oli tavaline vesi, teine ​​oli kunstliku magusaine sukraloosiga ja viimane sisaldas suhkrut.

Igal osalejal tehti enne ja pärast iga jooki MRI ajust, anti vereproovid ja täideti näljaküsitlus.

Skaneeringud näitasid, et osalejatel oli pärast sukraloosilahuste tarbimist suurenenud aktiivsus aju osas, mida nimetatakse hüpotalamuseks.

See on aju osa, mis reguleerib kehas toimuvaid taustprotsesse nagu temperatuur, väsimus ja näljatunne.

Skaneeringud näitasid ka, et sukraloos suurendas seost hüpotalamuse ja teiste motivatsiooni ja otsuste tegemisega seotud ajuosade vahel.

Need mõjud olid eriti väljendunud rasvunud inimestel.

Dr Page ütles, et see viitab sellele, et magusaine võib mõjutada iha ja söömiskäitumist.

Vereanalüüsi tulemused näitasid teist viisi, kuidas sukraloos võib toiduisu mõjutada.

Kui osalejad jõid tõelist suhkrulahust, täheldasid teadlased, et organism tootis hormoone, mis olid seotud söögiisu vähenemisega.

Kuid need hormoonid puudusid, kui osalejad jõid sukraloosi.

Dr Page ütles: „Keha kasutab neid hormoone, et öelda ajule, et olete tarbinud kaloreid, et vähendada nälga.”

„Sukraloos ei avaldanud sellist mõju ja erinevused hormoonide vastustes sukraloosile võrreldes suhkruga olid rasvunud osalejatel veelgi selgemad,” lisas ta.

75 osalejat jagunesid soo poolest peaaegu võrdselt, tervete, ülekaaluliste ja rasvunud inimeste seas oli ühtlane segu.

Dr Page ütles, et üks edasist uurimist vajav avastus oli see, et naistel näis pärast sukraloosi tarbimist olevat ajutegevuses suuremaid muutusi.

Meeskond kavandab nüüd järeluuringut, et uurida kalorivabade magusainete nagu sukraloos mõju lastele.

Briti teadlane avastas sukraloosi juhuslikult 70ndatel rutiinsete katsete käigus.

See on umbes 600 korda magusam kui suhkur, kuid ei sisalda praktiliselt kaloreid.

Kuigi see uuring on näidanud seost kalorivabade magusainete ning suurenenud söögiisu ja rasvumise vahel, on teised leidnud vastupidise tulemuse.

Eelmisel aastal avaldatud Briti uuringud näitasid, et toidu osana tarbimisel tekitasid kalorivabad magusained samasuguseid isu vähendavaid hormoone kui suhkur.

Kuid teised uuringud on näidanud, et sukraloos suurendab GLUT4-nimelise valgu taset, mis soodustab rasva kogunemist meie rakkudes, mis on seotud suurenenud rasvumise riskiga.

Eksperdid aktsepteerivad suhkruasendajaid kui alternatiivi suhkrule, millel puudub samasugune II tüüpi diabeedi, südamehaiguste ja insuldi oht, samuti kaalutõus ja hammaste lagunemine.

Inglismaal on nüüdseks rasvunud iga neljas täiskasvanu, samas kui veidi üle kolme viiest on ülekaalulised.

Kuid neli viiest täiskasvanust on mõnes riigis ülekaalulised või rasvunud.