USA relvatarned Ukrainale peatusid esmaspäeva, 3. märtsi õhtul järsult pärast seda, kui president Donald Trump andis korralduse sõjast räsitud riigile abi andmine peatada, kinnitas USA kaitseministeerium Pentagon eile teisipäeval.
Pärast korralduse andmist peatusid kõik USA relvasaadetised Ukrainasse alates kella 18-st esmaspäeva õhtul. Ukrainasse teel olnud varusid vedanud lennukid pidid õhus ümber pöörama, ütles ametnik väljaandele USA Today.
Paus tekkis mõni päev pärast seda, kui Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumine reedel ovaalkabinetis läks üle karjumiseks, kui Trump ja asepresident JD Vance sõimasid Ukraina liidrit, väites, et too pole USA-d toetuse eest piisavalt tänanud. Trump saatis Zelenski Valgest Majast minema, jättes ära visiidi ajal kavandatud ühise lõunasöögi ja pressikonverentsi.
Zelenski, keda toetasid Ukraina Euroopa liitlased, oli vastu vaielnud läbirääkimistele sõja lõpetamiseks ilma julgeolekugarantiita, et peatada Venemaa presidendi Vladimir Putini edaspidine Ukraina ründamine. Kuid teisipäeval, mõni tund pärast abisaadetiste peatumist, teatas ta, et on valmis pidama läbirääkimisi Venemaaga rahuleppe üle, öeldes, et on „aeg asjad Trumpiga korda ajada”.
„Keegi meist ei taha lõputut sõda. Ukraina on valmis tulema läbirääkimiste laua taha niipea kui võimalik, et tuua kestev rahu lähemale,” ütles ta.
Zelenski lahkus Ovaalkabinetist, allkirjastamata Trumpiga lepingut, millega võimaldatakse USA-le juurdepääs mõnele Ukraina haruldasele muldmetallile. Trump on väitnud, et tehing kaitseks kaudselt Ukrainat, põimides riigiga Ameerika eraettevõtluse huvid, hoides sellega ära Venemaa agressiooni.
Kuigi pärast Trumpi ametisse astumist pole Ukrainale täiendavaid rahalisi vahendeid eraldatud, oli osa endise presidendi Joe Bideni kinnitatud rahastusest veel saatmata. Kaitseministeeriumi andmetel oli 19. detsembri seisuga sellest rahastamisest alles 5,2 miljardit dollarit.
Teisipäeva seisuga oli ebaselge, kas see mõjutab ka Ukraina julgeolekuabi algatuse kaudu hangitud Ukraina otselepinguid USA relvatootjatega. Detsembri keskpaiga seisuga oli 21,2 miljardi dollari suurusest fondist kasutamata 1,7 miljardit dollarit.
Kuigi Ukraina ei pruugi kohe tunda USA abi külmumise mõju rindel, võib see enim mõjutada Ukraina kaitsevõimet, mis võib „kahjulikult” kaasa tuua tsiviilohvreid, ütles sõjauuringute instituudi Venemaa meeskonna asejuht Karolina Hird.
Paljud kriitilised raketisüsteemid, mis kaitsevad Ukraina linnu Venemaa rünnakute eest, on pärit USA-st, nagu Patrioti patareid ja NASAMS-id.
Trumpi abi andmise katkestamine suurendas survet Euroopa liitlastele võtta endale Ukraina toetamise rahaline koorem. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi teisipäeval ettepaneku mobiliseerida kuni 800 miljardit eurot Euroopa kaitseks ja Ukraina toetamiseks ajal, mida ta nimetas „kõige olulisemaks ja ohtlikumaks ajaks”. Blokk peab homme neljapäeval erakorralise kohtumise.
Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, on Euroopa riigid andnud Ukrainale abi 145 miljardi dollari ulatuses. Kieli Instituudi juhitud jälgija andmetel on USA selle aja jooksul eraldanud rohkem kui 120 miljardit dollarit.
Kuid Euroopa kulutuste suurendamine ei kompenseeri Ukrainale toetuse kaotust USA-lt, kes tarnib mõningaid tema kõige olulisemaid õhutõrjesüsteeme, näiteks raketitõrjesüsteemi Patriot.
„Ukrainale jääb vähem kaitset, sest neil ei ole neid keerukaid süsteeme ja eurooplastel pole nende süsteemide jaoks veel ideaalseid analooge,” ütles Hird.
USA on kaitseministeeriumi andmetel Ukrainale pärast Venemaa sissetungi andnud vähemalt kolm Patrioti patareid ja 12 NASAMS-i. Armee kõige arenenum õhutõrjesüsteem Patriot suudab alla tuua ballistilisi ja tiibrakette, samas kui NASAMS-id suudavad kinni püüda mõningaid lennukeid, UAV-droone ja tiibrakette, teatab parlamendi Kongressi uurimisteenistus.
Hird ütles, et USA on ka üks peamisi Ukraina jaoks 155 mm laskemoona tootjaid. Riik on sõja algusest saadik andnud rohkem kui 3 miljonit mürsku.
Samuti ei saa ukrainlased jätkata kauglööke USA-s toodetud ATACMS-rakettidega. Biden tühistas novembris Ukrainale kehtestatud relvade kasutamise keelu rünnata sügavale Venemaa piiridesse. Kuigi Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on varustanud Ukrainat rakettidega Storm Shadow ja SCALP, on nende lennuulatus umbes 250 kilomeetrit võrreldes ATACMS-idega, mis võivad ulatuda kuni 300 kilomeetrini.
Kuigi Venemaa on viimase aasta jooksul teinud väikseid edusamme, on nad kandnud „täiesti vapustavaid” kaotusi, ütles Hird.
Kui pausi ei tühistata, võib mõju Ukrainale hakata nägema juunis või juulis, kui nende relvavarusid ei täiendata.
