President Trump ütles, et on keskendunud „surmamarsi” peatamisele Ukrainas „nii kiiresti kui võimalik”.

Kuid Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks on relvarahu kõnelused Trumpiga vahend palju laiemate eesmärkide saavutamiseks, vahendab New York Times.

Venemaa ja Ameerika ametiisikud kohtusid täna esmaspäeval Saudi Araabias, et süvendada läbirääkimisi osalise relvarahu tehniliste üksikasjade üle, et peatada rünnakud energiarajatiste ja laevade vastu Mustal merel. Kuigi Ukraina ütleb, et on täielikuks vaherahuks valmis, on Putin selgelt öelnud, et otsib esmalt paljusid järeleandmisi.

Tulemus: Kreml näib olevat otsustanud välja pigistada võimalikult palju kasu Trumpi soovist sõlmida Ukraina rahukokkulepe, isegi kui see aeglustab läbirääkimisi. Moskvast vaadatuna on paremad sidemed Washingtoniga majanduslik ja geopoliitiline õnnistus – see võib olla saavutatav isegi siis, kui Venemaa raketid jätkavad Ukraina hävitamist.

Möödunud nädalal New Delhis toimunud julgeolekukonverentsil peetud intervjuud Venemaa kõrgete välispoliitikategelastega viitasid sellele, et Kreml peab läbirääkimisi Ukraina ja USA-Venemaa suhete üle kahel erineval rajal. Putin jätkab Ukrainas kaugeleulatuva võidu püüdlemist, kuid flirdib Trumpi relvarahuga, et ära kasutada Washingtoniga suhete soojenemise eeliseid.

Venemaa parlamendi alamkoja väliskomisjoni aseesimees Vjatšeslav Nikonov ütles, et Trump ja Putin töötavad välja „kahepoolset tegevuskava”, mis „ei ole seotud Ukrainaga”.

„Ukraina jookseb oma rada,” ütles Nikonov intervjuus New Delhi konverentsil, mida nimetatakse Raisina dialoogiks. „Sissetung on pooleli,” lisas Nikonov. „Kuid ma arvan, et Putini jaoks on suhted Ameerikaga olulisemad kui Ukraina küsimus konkreetselt.”

Moskva mõtteviis näib olevat selline, et Trumpiga suhtlemine võib anda nii elementaarset majanduslikku kasu nagu Venemaa Boeingu lennukite varuosad ja geopoliitilist kasu, nagu NATO kohaloleku vähendamine Euroopas. Vähem selge on see, kas Trump kasutab neid lootusi hoovana, et saada Ukraina jaoks parem kokkulepe, ja kas ta kaotab ühel hetkel kannatlikkuse Putiniga.

„Trumpile meeldivad kiired tehingud,” ütles Venemaa välisministeeriumi nõustav rahvusvaheliste suhete spetsialist Aleksandr Dõnkin. „Kui ta näeb, et seal on suuri raskusi, võib ta olla pettunud ja selle teema kõrvale heita.”

Selle tulemusena näib, et Putin teeb kõik endast oleneva, et Trumpi huvi hoida.

Sel kuul Moskvas Valge Maja saadiku Steve Witkoffiga kohtudes andis Putin üle Vene kunstnikult tellitud „kauni portree president Trumpist”, ütles Witkoff laupäeval avaldatud intervjuus.

„See oli nii armuline hetk,” ütles Witkoff endisele Fox Newsi saatejuhile Tucker Carlsonile.

Ukraina osas ei ole Putin näidanud oma kaugeleulatuvatest eesmärkidest loobumise märki – garantii, et Ukraina ei ühine kunagi NATO-ga, Lääne liidu tagasitõmbamine Kesk- ja Ida-Euroopas, Ukraina sõjaväe piirangud ja teatav mõju Ukraina sisepoliitikale.

Moskva maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Fjodor Voitolovski ütles, et Venemaa otsib enne relvarahuga nõustumist „teekaarti” laiema kokkuleppe saavutamiseks.

Ta ütles ka, et Venemaa võib nõustuda ÜRO rahuvalvejõudega Ukrainas seni, kuni nende koosseisus ei ole NATO riikide sõdureid.

„Venemaa jaoks on pikaajaline perspektiiv väärtuslikum kui taktikaline relvarahu,” ütles Voitolovski, kes töötab Venemaa välisministeeriumi ja julgeolekunõukogu nõuandekogudes. „Me saame luua mudeli, mis võimaldab Venemaal ja USA-l ning Venemaal ja NATO-l eksisteerida koos, sekkumata teineteise huvisfääridesse,” lisas ta.

Sellise kokkuleppe saavutamiseks apelleerib Venemaa Trumpi ärilisele fookusele. Voitolovski väitis, et USA-Vene koostöö eeltingimuseks on laialdane kokkulepe Ukraina küsimuses ning Trump „ärimehena” mõistis, et Venemaa varad on praegu alahinnatud.

Venemaa rahvusvaheliste suhete spetsialist Dõnkin ütles, et Kreml võib eemaldada USA oma „ebasõbralike riikide” nimekirjast, mis piirab Ameerika ettevõtete võimalusi Venemaal äri ajada.

Ta ütles, et Moskva on eriti huvitatud läbirääkimistest lennundussektori üle, arvestades väljakutseid, millega Venemaa lennufirmad oma Ameerikas toodetud lennukite teenindamisel silmitsi seisavad. Ta ütles, et USA võiks lubada lennukite varuosade eksporti ja taastada otselennud Moskvasse; Venemaa võib lasta Ameerika lennufirmadel lennata üle Siberi, mille Venemaa keelas 2022. aastal.

Moskva Kõrgema Majanduskooli rahvusvaheliste suhete dekaan Anastasia Lihhatšova ütles, et on ebatõenäoline, et Trump nõustub kiire ja kaugeleulatuva sanktsioonide leevendamisega.

Kuid tema sõnul võib suhete soojenemine USA-ga kaasa tuua sanktsioonide jõustamise vähenemise ja muuta Venemaa ettevõtete globaalse tegutsemise lihtsamaks, saates signaali, et Venemaa pole enam probleemne partner.

„Selline detox,” ütles ta, „võib olla kasulik ja laiendab meie võimaluste valikut.”