Ungari peaministrit Viktor Orbanit rõõmustab idülliline stseen kodusest emast, kes kaisutab oma väikesi poegi Vazulit, Magorit ja Matyast oma õlgkatusega suvilas puupliidi ees.

Väljaanne Daily Mail leidis kolme poisiga Dani pere pealinna Budapesti lähedalt metsa kõrvalt rahulolevalt ja rahamuredeta elamas.

Nende õnnelik olukord tuleneb peamiselt Ungari hulljulgest teedrajavast skeemist, mille eesmärk on peatada rahvastiku vähenemine sündimuse suurendamise kaudu: valitsus on kaotanud naiste üksikisiku tulumaksu, kui neil on rohkem lapsi.

„Me kuulutame välja eluaegse maksuvabastuse kahe, kolme või enama lapse emadele,” kuulutas Orban eelmisel kuul. „2025 on läbimurde aasta. Kogu maailmas pole midagi sellist! Oleme maksuparadiis miljonitele naistele, kes otsustavad teha oma perest karjääri.”

Selle silmapaistva poliitika „elukestev” aspekt tähendab, et isegi kui emad lähevad pärast laste saamist tagasi tööle, ei pea nad kunagi makse maksma.

See on uusim naistele saadaolev kingitus sündimuse suurendamiseks. Samuti on Ungaris peredele palju maksuvabastusi, toetusi ja odavaid laene. Ungari samme jälgitakse kogu maailmas.

Ungari rahvaarv on langenud viimase 50 aastaga ligi 10 protsenti praegusele 9,9 miljoni tasemele. Kuid sünnikriis pole kaugeltki ainulaadne – maailmas sünnib vähem lapsi, eriti rikkamates lääneriikides.

Möödunud aastal meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud murrangulise aruande kohaselt tähendab see „lähitulevikus vapustavaid sotsiaalseid muutusi” ja „selle maailma ümberkujundamist, milles me täna elame”. Ometi pole ükski riik seni avastanud viisi, kuidas seda niinimetatud beebide lõhet lahendada.

Faktid on lihtsad. Riigi rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks peab iga naine sünnitama 2,1 last. Seda nimetatakse sündimuse asendusmääraks ja kõik vähem tähendab, et ei jätku sobivaid ja võimekaid inimesi, et töötada, luua rikkust, maksta makse ja toetada vanureid, et ühiskond toimiks.

Sündimuse langusega on iga põlvkond väiksem kui eelmine. Ja ükski rahvas ajaloos, kes on silmitsi seisnud kahaneva rahvastikuga, pole olukorda kunagi suutnud ümber pöörata.

Lancet märgib, et sajandi lõpuks on maailmas vaid kuus riiki – Samoa, Somaalia, Tonga, Niger, Tšaad ja Tadžikistan –, kus 2,1 asendusmäär säilib.

Ühendkuningriigis prognoositakse sündimuskordaja langemist 1,49-lt 2021. aastal 1,3-le aastal 2100. Riigikoolide õpilaste arv peaks järgmise kolme aasta jooksul vähenema 50 000 võrra. Juba praegu on mõned Londoni algkoolid sunnitud uksed sulgema või liituma, sest lapsi ei sünni lihtsalt nii palju, et õppekohti täita.

Isegi traditsiooniliselt paljulapselistes Euroopa katoliiklikes riikides on see sama kahetsusväärne lugu.

Itaalia ajaleht La Stampa on öelnud, et „iga alla kuueaastase lapse kohta on juba viis eakat inimest” ja viidanud sellele, et see pole jätkusuutlik, sest „iga pensionäri ülalpidamiseks on vaja kolme töötajat”.

Ajaleht lisas jahutava ennustuse: Itaalia töötajate ja pensionäride suhtarv langeb mõne aasta pärast 1,1-ni. Sel hetkel „variseb heaoluriik kokku”, sest pole sündinud piisavalt inimesi selle ülalpidamiseks.

Ungari sündimuskordaja oli rekordiliselt madal – 1,25 2010. aastal, kui Orban ja tema populistlik Fidesz-partei võimule tulid.

Ta tutvustas emaduse soodustamiseks esialgset raha jagamise, maksusoodustuste, intressivaba laenu, subsideeritud lasteaiakohtade ja isegi tasuta IVF-ravi poliitikat. Samuti pikendati rasedus- ja sünnituspuhkust, et julgustada naisi koju jääma sel ajal, kui isad läksid tööle (mehed saavad lapse sündides vaid kümme päeva puhkust).

Esialgu tundusid tulemused jahmatavad. 2021. aastaks oli sündimus tõusnud 1,61-ni. Kuid see langes eelmisel 2024. aastal 1,5-ni.

„Me vajame rohkem ungari lapsi,” kuulutab Orban korduvalt. Ta andis 2023. aastal rahvale välja kaardi „Häid jõule”, millel on kujutatud teda koos beebiga ja ümbritsetuna vastsündinu viiest jumaldavast õest-vennast.

Kas tema plaan, mis on täis veenvat propagandat ja peibutisi, võib sündide dilemma tõesti murda?

Väljaanne Daily Mail läks Ungarisse mõne naisega vestlema – sealhulgas Ibolyaga oma suvilas koos kümne-, üheksa- ja nelja-aastaste poegadega.

Oma elutoas istudes rääkis ta: „Pärast teise poja sündi hakkasin mõtlema kolmandale. Tegime arvutused ja ei saanud seda endale lubada. Siis täitus meie unistus tänu valitsuse rahalisele abile. See tähendas, et ma ei pea enam tööd tegema.”

Ma saan olla täiskohaga ema, mida ma tahtsin.

33-aastane Ibolya on andekas muusik, kes on sündinud Rumeenias ja kolis 2020ndate alguses ooperiüliõpilasena Budapesti. Tema kümme aastat vanem abikaasa on söögikohas madalapalgaline kokk.

Naine ütles: „Perekond on ühiskonna tsement. Tulin lapsena koolist koju ja leidsin ema alati sealt.”

„Ta oli mu elu keskne punkt. Ma tahan, et see oleks sama ka minu poiste jaoks,” räägib ta.

„Ja mis kõige tähtsam, tänu valitsusele ei pea me raha pärast muretsema. Oleme juba saanud mõned riiklikud lisatoetused ja 30 000 eurot maksuvaba toetust pere loomiseks,” märgib ta.

„Nüüd loodan, et härra Orban annab mulle veel rohkem,” sõnab ta, „Maksuvaba toetus tähendas, et saime osta uue auto ja ostsime maja.”

„Riigi abiga saame endale lubada muusikatunde kahele vanemale poisile, kes on andekad tšello- ja viiulimängus,” räägib ema, „Neil on tõeline võimalus elus edu saavutada.”

Ibolya armastab emaks olemist. Kuid mitte kõik naised ei ole valmis võtma riigi raha, et olla beebide tegijad. Budapestist tunnise autosõidu kaugusel Doonau kaldal asuval Veroce küla mänguväljakul oli 28-aastane Boglarka Gaspardy-Boros, kes töötas enne abiellumist hambaarsti assistendina. Tal on kolm last, vanuses viis, kaks ja üheksa kuud.

Ta ütles, et paljud temavanused Ungari naised ei taha lapsi, kuigi see võib tähendada eluaegset maksuvabastust.

„Nad tahavad, et nende karjäär ja elustiil jääksid samaks. Olen üks väheseid, kes on pere loonud,” räägib ta.

Seejärel lisab ta: „Kuid pere otsustab, kui palju neid on, mitte riik.”

„Sellest, mida riik pakub, ei piisa, et ma saaksin veel ühe lapse. Mu mees teeb juba kolme tööd ja neljas laps läheks liiga kalliks maksma,” räägib ta.

Doonau kaldal asuvas rannas oli 36-aastane Dora Nagy, kelle kaheaastased roosades riietes identsed kaksikud tüdrukud mängisid ronimisraamil. Tema vanim, nelja-aastane tüdruk, õpib koolis järgmises jõeäärses külas, kus nad elavad.

Ta on elanud Londonis, töötades restoranis, kus kohtus oma hispaanlasest abikaasaga.

„Käisin seal inglise keelt õppimas, kuid avastasin, et poodides ega tänavatel ei räägi keegi seda keelt – kõik olid muulased,” rääkis ta.

„Korter oli kallis ja kui koroona 2020. aastal tabas, otsustasin, et peaksime Ungarisse tagasi pöörduma,” räägib ta. „Ma olin juba oma esimesest tüdrukust rase ja ma ei mõelnud tegelikult riigi abile emaks olemise eest.”

Talle pakuti aga tööd Ungaris sõbra poes, mis tähendas, et tal oli ametlik tööleping.

„See võimaldas mul saada valitsuselt intressivaba laenu, sest ootasin last, töötasin ametlikult ja maksin makse. Saime korteri osta ja selle remontida, kui kaksikud tulid,” sõnab ta.

„Ma ei looda pikas perspektiivis riigile ega püüaks rohkem lapsi saada pakutava Orbani raha tõttu. Ma õpin ümber rahavahetuskauplejaks, et saaksin olla sõltumatu ja teenida oma perele sissetulekut,” märgib ta.

Aga kuidas on murega naiste õiguste pärast?

Amnesty Internationali soouuringute ekspert Ungaris dr Fanni Csernus edastas hiljuti hoiatuse: „Siinne valitsus rõhutab, et naise peamine ülesanne on sünnitada ja kasvatada lapsi. See sunnib ühte osa ühiskonnast pideva sõltuvuse olukorda, mis on väga problemaatiline.”

„Oleme olukorras, kus naise olemasolu ja rahaline kindlustatus sõltub sellest, kui palju lapsi tal on,” lisab ta.

Need on tunded, mida Ungari sotsiaalteadlane ja soouuringute ekspert professor Eva Fodor tõenäoliselt kiidaks. Nagu paljud vasakpoolsed akadeemikud, on ta sündide suurendamise kava vastu.

Viini Kesk-Euroopa Ülikooli Budapesti ülikoolilinnakus ütles professor Fodor, et poliitika julgustab ainult etnilisi Ungari päritolu abielus emasid lapsi saama, jättes tähelepanuta üksikvanemad, vallalised ja geipaarid, aga ka sotsiaalse hierarhia alumises osas olevad, näiteks vaesunud roma perekonnad, keda Ungaris on palju.

Beebilõhe ümberpööramise kohta ütleb ta: „Ükski poliitika ei ole kunagi muutnud rahvaarvu vähenemise trendi.”

„Minu 20ndates eluaastates õpilased ütlevad, et nad ei taha lapsi. See pole trendikas. Nad tahavad oma elu nautida,” sõnab ta.

„Ma ei nimeta sündimuse langust probleemiks. Mis on rahvaarvu vähenemises viga? Inimesed võiksid siia rännata, et arvukust suurendada, kui see on probleem,” lisab ta.

Tema seisukohti korrates märgiti Lanceti raportis vastuoluliselt, et beebilõhe „ilmne lahendus” on suure noorte elanike arvuga riikidest pärit inimestel lubamine rännata teistesse riikidesse – näiteks Ungarisse või Suurbritanniasse –, aga kus seda ei ole.

Üks autoritest Natalie Bhattacharjee ennustas: „Majanduskasvu säilitamiseks muutub vajalikuks toetumine avatud immigratsioonile.”

See on mõistagi hirmutanud parempoolseid poliitilisi liidreid üha populistlikumaks muutuvas Euroopas ja Ameerikas. Paljud on võidelnud lõdvade piiride vastu, väites nagu Orban, et rohkem sündide arvu traditsioonilistes peredes on lahendus beebilõhele.

Kuuma vasak- ja parempoolsete vaidlusse on astunud Tesla miljardär Elon Musk, X-i omanik ja erinevate emade poolt vähemalt 13 lapse isa.

Hollandi poliitik hoiatas sotsiaalmeedias peetud vestluses Hollandi populistliku liidri Geert Wildersiga, et tema riik riskib seoses massilise kontrollimatu immigratsiooniga kaotada läänelikud väärtused. „Nõus,” vastas Musk, praegu Donald Trumpi mitteametlik parem käsi. „Kui teie sündimus Hollandis jääb sama madalaks nagu see on, sureb teie rahvas oma käe läbi.”

Alles eelmisel nädalal hoiatas Musk „rahvastiku katastroofilise kokkuvarisemise” eest. Ta postitas pildi, millel oli silt „Make More Babies”, kui üks tema jälgijatest X postitas ÜRO arvandmed, mis näitavad sündimuse langust aastatel 1950–2024.

Peagi ilmus vastuseks Muski häirele anonüümne sõnum. See ütles konkreetselt Ungari kohta: „Orbani perepoliitikal on sünge saladus: see ei seisne sündimuse, vaid valgete sündimuse tõstmises. Maksusoodustused ja odavad laenud on mõeldud selleks, et välistada vaesed roma perekonnad, just see kogukond, mis võiks aidata rahvastiku vähenemist tagasi pöörata.”

Ungari roma pered kaebasid, et jäid lapsetoetustest ilma. Orbani stiimulid emaks saada on seotud rangete eeskirjadega, mis puudutavad vanemate varasemat töökohta ja regulaarset tuludeklaratsiooni, mis välistab romad, äsja saabunud sisserändajad ja teised töötavad inimesed.

Tunnise autosõidu kaugusel Doonaust on 200 elanikuga roma küla nimega Acsa. See on kehvade hoonetega asula, kus tulise olekuga koerad haukusid külastajate peale ja jalge all oli enamasti muda.

Kui ajakirjanikud koputasid ühe sissevajunud kivikatusega maja uksele, ütles 27-aastane kolme lapse ema Nema Georgina, et on teadlik lapsetegemise julgustamiseks mõeldud infomaterjalidest. „Kuid loomulikult pole meile neid meie kogukonnas pakutud,” ütles ta.

„Ma saan 200 eurot kuus universaalset riiklikku hüvitist, mis antakse kõigile emadele. Mu abikaasa töötab mustalt. Varem käis ta ehitusplatsil, kuid see sai otsa. Nüüd teeb ta juhutöid igal võimalusel,” sõnab ta.

Tema ämm omab lagunenud maja, kus elab kümme inimest, sealhulgas Nema pere, mõned nõod, õde ja kõik nende lapsed. „Siin pole kütet,” ütleb ta, välja arvatud avatud kamin. „Öösel võib sees miinus 8 kraadini langeda. Noored on sageli haiged, minu väikelapsel on gripp. Nii suure külmaga on raske last imetada.”

„See ei ole õiglane, et mu õele ja mulle ei anta sama raha, millega teisi Ungari emasid aidatakse,” lausub ta.

Ta ütleb, et ei taha rohkem lapsi. „Põhjus on ilmne. Meil pole oma kodu ja meil on raskusi kolme lapse toitmisega. Valitsus ei taha, et romadel oleks suuremad pered. Me ei ole õiget tüüpi inimesed.”

Kuna Ungari radikaalsed katsed sündimust suurendada juurduvad, on küsimus selles, kas Suurbritannia – kus beebilõhe tekitab üha suuremat muret – järgib eeskuju.

Hiljutine Londoni ülikooli uuring näitas, et 31 protsenti Z-põlvkonna brittidest ei ole laste saamisest huvitatud, paljud neist selgitasid, et nad „leiavad, et lapsed häirivad” ja nad „tahavad aega iseenda jaoks”.

See on kurjakuulutav olukord, mis teeb murelikuks endise reformi parlamendisaadiku ja paljude parempoolsete kaitsja Rupert Lowe, kes ütles: „Lapse saamine on praegu noorte meeste ja naiste jaoks uskumatult raske otsus. Julm tõde on: me vajame, et britid saaksid rohkem lapsi. Muidu me sureme välja.”