Vene väed liiguvad Kurski oblastis praegu väga kiiresti edasi.
Vene väed on „kokku kukutanud” Ukraina kontrolli all olnud Kurski sillapea põhjaosa, hindab USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Venemaa on märtsi jooksul tagasi vallutanud umbes poole Kurski oblasti territooriumist, mis 1. märtsil veel Ukraina vägede käes oli.
Lisaks on Venemaa Ukraina väed Kurski oblastis kahte ossa jaganud.
Avalike allikate toel Ukraina sõda jälgiva Soome mõttekoja Black Bird Groupi teatel on Venemaa Ukraina väed mitmel pool sisse piiranud.
Black Bird Groupi hinnangul on olukord Ukraina jaoks „kiiresti halvenenud” ja on nüüd „äärmiselt raske”.
Vene sõjablogijate sõnul on Venemaa Sudža linna lõuna- ja põhjaküljel hävitanud mitu silda, mis on Ukraina vägede tagaemist oluliselt raskendanud.
Räägitakse, et Vene väed on koos Põhja-Korea sõduritega juba jõudnud Sudža linna sisse.
Lisaks korraldas Venemaa hiljuti rünnaku üle Ukraina piiri Sumõ oblastis ja liikus seega Sudžast lõunasse.
Venemaa alustas Kurski sillapea hõivamist samal ajal, kui USA lõpetas luureinfo jagamise Ukrainaga, kirjutab mõttekoda ISW.
USA peatas luureandmete jagamise 5. märtsil ning Venemaa tugevdas rünnakuid Kurskis järgmistel päevadel, so 6.-7. märtsil, kirjutab ISW.
ISW märgib, et ajaline seos Kurski pealetungi ja USA luureotsuse vahel on „tähelepanuväärne”.
Samas rõhutab ISW, et asjaolude tegelik seos on ebaselge.
Ukraina valitsusallika sõnul avaldas Ameerika luureotsus kõige suuremat mõju Ukraina vägede lahingutegevusele Kurski oblastis, kirjutab ajakiri Time.
USA on peatanud ka relvaabi andmise Ukrainale. USA presidendi Donald Trumpi sõnul võib luureinfo jagamine peagi jätkuda.
Venemaa on varemgi suutnud Kurski oblastis edasi liikuda, kuid mitte nii kiiresti kui praegu.
Aeglase edenemise tulemusena oli Venemaa enne märtsi tagasi vallutanud umbes kaks kolmandikku Ukraina poolt algselt okupeeritud Kurski oblastist.
Ukraina vallutas eelmise, 2024. aasta augustis üllatusrünnakuga osa Kurski oblastist.
Ukraina on kasutanud märkimisväärset hulka oma parimaid sõdureid ja varustust, et hoida kinni oma vähenevast võimust Kurskis.
Eksperdid on seda pikka aega pidanud sõjaliselt kahtlaseks lahenduseks.
Suuresti on tegemist poliitiliselt olulise maatükiga, sest Ukraina loodab võimalikel rahuläbirääkimistel vahetada Kurski oblasti mõne Venemaa valduses oleva Ukraina piirkonna vastu.
