Naised, kes seksist hoiduvad, võivad oma tervise ohtu seada, hoiatas teadlaste rühm.

Teadlased leidsid, et 20–59-aastastel naistel, kes seksisid harvem kui kord nädalas, oli viie aasta jooksul 70% suurem risk surra, vahendab Daily Mail.

Vereproovid näitasid, et neil naistel oli põletikuga seotud võtmevalgu kõrgenenud tase, mis võib kahjustada terveid rakke, kudesid ja elundeid.

Madalam tase oli uuringus osalejatel, kes seksisid rohkem kui kord nädalas, ja neil ei täheldatud suurenenud surmariski.

Ja murettekitavalt täheldati meeste puhul vastupidist nähtust – kõige enam seksinutel oli peaaegu kõige suurem varajase surma oht – lisasid uuringuga seotud eksperdid.

Töörühm jõudis järeldusele, et vähemalt naiste puhul on seksuaalne väljendus, mida kvantitatiivselt mõõdetakse seksuaalse sageduse kaudu, nii füüsilise kui ka vaimse tervise oluline komponent.

Nad lisasid: „Seksuaalne aktiivsus on oluline üldise südame-veresoonkonna tervise jaoks, mis võib olla tingitud südame löögisageduse varieeruvuse vähenemisest ja verevoolu suurenemisest.”

Uuringu autorid, Pennsylvania Waldeni ülikooli meditsiiniteadlased kasutasid uuringu jaoks USA haiguste tõrje keskuste (CDC) hiiglaslikku andmebaasi.

Analüüsiks koondati 14 542 mehe ja naise riikliku uuringu andmed, sealhulgas teave depressiooni, rasvumise, etnilise päritolu ja seksuaalse tegevuse kohta.

Andmebaasi lisati ka vastused küsimusele: „Mitu korda olete viimase 12 kuu jooksul vaginaalseksi või anaalseksi harrastanud?”

Valikute hulka kuulusid: mitte kunagi, üks kord, kaks kuni 11 korda, 12 kuni 51 korda, 52 kuni 103 korda, 104 kuni 364 korda ja 365 korda või rohkem viimase 12 kuu jooksul.

Aruanded näitasid, et umbes 95 protsenti osalejatest seksis rohkem kui 12 korda aastas, 38 protsenti seksis kord nädalas või sagedamini.

Seejärel võrdles meeskond seda meditsiinilist teavet teise CDC andmebaasiga surmajuhtumite kohta kuni 2015. aasta lõpuni – mida nad kontrollisid USA riikliku surmaindeksi (NDI) nende aastate surmatunnistuse andmete alusel.

„Osalejad, kellel ei olnud surmajuhtumeid, loeti jälgimisperioodi jooksul elavaks,” jagas meeskond oma uuringus, mis avaldati ajakirjas Journal of Psychosexual Health.

Ühes andmete lõigus leidis töörühm, et suurenenud surmarisk hüppas 197 protsenti üles nende inimeste puhul, kes teatasid madalast seksuaalsagedusest ja depressioonist, mitte ainult depressioonist.

„Inimesed, kellel on depressioon, kuid on sageli seksuaalvahekorras, ei tunne depressiooni kahjulikke mõjusid,” ütles uuringu juhtiv autor dr Srikanta Banerjee.

Kuid see järeldus oli erinev sooliselt, ta märkis: „Leidsime, et ainult naistel on kasulik mõju.”

„Teooria,” selgitas dr Banerjee, „on selline, et depressioon mõjutab mehi erinevalt kui naisi.”

„Depressioon põhjustab tervisega seotud tagajärgede tõttu suuremat suremust,” ütles endine CDC teadlane dr Banerjee. „Seega võib-olla on seks tõhusam, kuna depressioon mõjutab naisi.”

„Teooriaid on mitu,” märkis dr Banerjee selle ilmse seose kohta.

„Näiteks vabaneb seksi ajal endorfiine, mis võivad ära hoida tõsiseid tervisega seotud tagajärgi.”

Kuid hoolimata rassist, soost, vanusest ja enamikust muudest terviseteguritest rõhutas tema meeskond, et suhteliselt regulaarne seks näib olevat kasulik enamikule täiskasvanutest.

„Seksuaalne aktiivsus on oluline üldise südame-veresoonkonna tervise jaoks, võib-olla südame löögisageduse varieeruvuse vähenemise ja verevoolu suurenemise tõttu,” märkisid teadlased.

Kuid värske uuring lisas palju seksivate meeste jaoks huvitava pöörde: head asja on tõesti liiga palju.

„Suure seksuaalse sagedusega meestel,” kirjutasid teadlased, „oli kuus korda suurem tõenäosus surra kui naistel.”

Palju seksivate meeste surmariski kuuekordne suurenemine osutus tõeks hoolimata sellest, et uuringus kasutati mitmeid keerukaid statistilisi kaalusid, sealhulgas Coxi regressioonimudeleid, et aidata kõrvaldada muid tervise-, käitumis- ja demograafilisi tegureid.

„See näitab, et seksuaalne sagedus mõjutab suremust olenevalt soost,” järeldasid teadlased oma uuringus.

„Mõju seisneb selles, et seksuaalse sagedusega tegelemisega saab otsesemalt uurida muid terviseerinevusi.”