Vaatamata Vladimir Putini seatud tingimustele relvarahule, ei kavatse Euroopa Liit lõpetada sõjalist toetamist Ukrainale. Euroopa Ülemkogule kogunenud liidrid kordavad seda täna: ilmselt mitte kõik, arvestades, et Viktor Orbani Ungari on juba teatanud, et ei soovi toetada tippkohtumise järelduste Kiievile pühendatud osa, mis tuleb seetõttu uuesti arutusele 26. kuupäeval. Palve külmutada relvasaadetised Ukrainasse on Kaja Kallase sõnul „vastuvõetamatu”, kuid ta peab tegelema asjaoluga, et tema plaan anda Zelenski armeele 40 miljardit sõjalist abi on tagasi lükatud.
Pärast välisministrite – eriti Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali – vastupanu juba esmaspäeval oli kõrge esindaja sunnitud oma plaani uuesti läbi vaatama ja ambitsioonikust drastiliselt langetama. „Riigid, mis on kõige kaugemal (Venemaalt, toim.) ei näe ohtu nii tugevalt, kuid oht on olemas,” ütles Kallas eile rahvusvahelistele uudisteagentuuridele. Viimastes eelnõudes on kadunud viide sissemaksete jaotusvõtmele (mis tema kavatsuste kohaselt pidi olema eraldatud proportsionaalselt vastavate riikide kogurahvatuluga) ning täna juhtide poolt kinnitatavasse dokumenti on lisatud, et tegemist on „vabatahtliku” projektiga. Pealegi on plaani esialgselt 40 miljardilt langetatud juba 5 miljardile, mis on enam-vähem Ukrainale vajamineva suurekaliibrilise laskemoona väärtus, mis Kallase sõnul tuleb kiiresti kohale toimetada, vahendab La Stampa.
„Oleme Ukrainat toetanud päevapealt ja toetame seda ka praegu, tulevastel läbirääkimistel ja eriti rahuajal, mil Ukrainast saab Euroopa Liidu liikmesriik,” kinnitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa. Ka Ühendkuningriigi toetus on peaminister Keir Starmeri sõnul „vankumatu”, samas kui Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius lükkas tagasi Vladimir Putini ja Donald Trumpi vahel saavutatud osalise relvarahu kokkuleppe: „See kokkulepe pole midagi väärt”. Ursula von der Leyen on kinnitanud oma valmisolekut Ukrainat toetada ja täna esitab ta riigijuhtidele oma kaitsevaldkonna valge raamatu, mis sisaldab ka ReArm Europe plaani üksikasju rahastada sõjaliste kulutuste kasvu ning seab tingimused liikmesriikide ühishanke soodustamiseks ja Euroopa sõjatööstusele eesliini tagamiseks, jättes välja ELi-välised tootjad (mõnede eranditega) rahalistest vahenditest, mida saab soetada 150 miljardi euro eest plaaniga „Safe”.
Ja tegelikult on Kanada, kes on mures USA uue suuna pärast, läbirääkimistel EL-iga, et osaleda Euroopa hävitajate ja muu sõjalise varustuse ehitamisel oma tööstusrajatistes.
Paljud juhid on aga jätkuvalt rahulolematud, sedavõrd, et tänane Euroopa Ülemkogu – tunnistades küll vajadust „kiiresti” heaks kiita komisjoni pakutud seadusandlikud tekstid – palub „jätkata tööd rahastamisvõimaluste kallal”.
Praeguseks on von der Leyeni pakutud plaani rahastatud eranditult riigivõlast (subsideeritud intressimääraga laenud tuleb siiski tagasi maksta) ja seetõttu on väiksema eelarvevaruga riikide – nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania – hinnangul laual olevad vahendid ebapiisavad.
