Briti peaminister Keir Starmer käis eilsel „tahte koalitsiooni” virtuaalsel kohtumisel välja plaani luua rohkem kui 10 000 sõjaväelasest koosnev Lääne rahuvalvejõud Ukrainas.

Operatsioonil osalevad ka kaks miinijahtimislaeva, mis eelmisel aastal kuninglikust mereväest Ukraina laevastiku koosseisu läksid, olles valmis relvarahu korral Mustale merele sõitma. Laevad ei ole sõja ajal saanud siseneda, sest Bosporuse väin on suletud, vahendab Times.

Kõrgemad valitsusallikad ütlesid, et peaminister on pälvinud „märkimisväärselt suurema” toetuse kui kolm riiki, kes algselt pakkusid maavägede saatmist, kuigi suurem osa vägedest tuleb tõenäoliselt Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

„Asjad on üsna edenenud,” ütles kõrge valitsuse allikas, keeldudes andmast täpsemaid üksikasju selle kohta, kes mida panustab, kuna see võib „aidata Venemaad”. Kuid allikas lisas: „See on märkimisväärne jõud, kus märkimisväärne arv riike annab sõdureid ja palju suurem rühm aitab muul viisil.”

Sõjaväeallika sõnul on lõpliku väe suurus „suurem kui 10 000”. Umbes 35 riiki on nõustunud tarnima relvi, logistilist ja luuretoetust missioonile, mida kirjeldatakse kui „takistustraadi-jõudu”. Venemaa ja Ukraina vahelise relvarahu korral heidutaks see Vladimir Putinit uut sissetungi alustamast.

Pärast eilset 29 juhi konverentskõnet teatas Starmer, et üle maailma kogunevad sõjaväejuhid kohtuvad järgmisel nädalal Londonis, kuna mitmerahvuseliste rahuvalvejõudude plaanid liiguvad „operatsioonifaasi”.

Neljapäeval kohtub Briti kaitseminister John Healey sõjaväeülematega alalises ühendstaabis – Briti kolme väejuhatuse peakorteris Londoni loodeosas Northwoodis, kus kavandatakse ja kontrollitakse kõiki välismaiseid sõjalisi operatsioone.

Kõrge ametnik kirjeldas rahuvalvejõudude koondamise kiirust kui „enneolematut” ja ütles, et see on tõend, et Inglise-Prantsuse suhted on kõige tihedamad pärast kahe riigi ühist sõjalist sekkumist Liibüas 2011. aastal, mille eesmärk oli peatada tsiviilisikute hävitamine kolonel Gaddafi vägede poolt.

Starmer ütles Downing Streetil toimunud pressikonverentsil, et „maailm vajab kohe tegutsemist” ja konverentskõne ajal, milles osalesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski on võetud „uusi kohustusi” rahuvalve ja Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamiseks. Lükates tagasi Putini „jah, aga” lähenemisviisi kavandatavale relvarahule Kiieviga, ütles peaminister Starmer, et Venemaa president peab „varem või hiljem” läbirääkimisi pidama.

Starmer ütles: „Varem või hiljem peab Putin laua taha tulema. Nii et see hetk on käes. Laske relvadel vaikida, laske barbaarsetel rünnakutel Ukraina vastu lõplikult peatuda ja nõustuge nüüd relvarahuga.”

Ta lisas: „Praegu on aeg alustada arutelu täieliku relvarahu haldamise ja jälgimise mehhanismi üle ning leppida kokku tõsiste läbirääkimistega mitte ainult pausi, vaid kestva rahu saavutamiseks, mida toetavad tugevad julgeolekukokkulepped meie tahte koalitsiooni kaudu.”

Küsimusele, milliseid meetmeid võiksid rahuvalvejõud ette võtta, vastas ta, et see on neljapäeval sõjaväeülemate vahel aruteluobjekt. Ta ütles: „Erinevates riikides on erinevaid võimeid, kuid need on operatiivarutelud, mis käivad selle üle, mida see tahte koalitsioon suudab pakkuda.”

Eilsel kohtumisel osales teiste seas ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes väidetavalt kaalus üleskutsega mitte ühinemist, kuna oli skeptiline Inglise-Prantsuse rahuvalve ettepanekute suhtes.

Lisaks Euroopa riikidele ühinesid üleskutsega Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa juhid ning NATO peasekretär Mark Rutte. Kohtumine järgnes pingelisele diplomaatianädalale, mille käigus Ameerika ametiisikud esitasid Venemaale USA-Ukraina ettepaneku sõlmida tingimusteta 30-päevane relvarahu.

Kreml on aga seni sellele ettepanekule vastu seisnud, öeldes, et nõustub relvarahuga vaid juhul, kui ka Ukraina nõustub loobuma oma eesmärgist ühineda NATO-ga ja loovutab osa oma territooriumist Venemaale.

Starmer ütles oma töökabinetist kõneledes maailma liidritele, et nad ei saa „istuda ja oodata” relvarahu Ukrainas, lisades: „Me peame jätkama edasiliikumist, edasi rühkima ja valmistuma rahuks ning rahuks, mis on turvaline ja kestev.”

Putini esimene peaminister Mihhail Kasjanov, kes praegu on Venemaa presidendi vastu, ütles varem päeval, et tema endine ülemus ei nõustu NATO ega Euroopa vägede saatmisega Ukrainasse, kuid võib nõustuda sõduritega „sõbralikest riikidest” nagu India ja Brasiilia.

Samal ajal korraldasid nii Venemaa kui ka Ukraina öösel droonirünnakuid, kumbki teatas rohkem kui 100 vaenlase droonist, mis sisenesid nende õhuruumi. Ohvritest pole teatatud ja mõlema riigi kaitseministeeriumid väidavad, et tulistasid alla umbes 130 vaenlase drooni.