Pidevalt tuleb uut teavet soolemikroobide revolutsioonilise tähtsuse kohta. Paljud on hakanud pidevalt tarvitama probiootilisi preparaate.

Kas kapsleid tasub kasutada iga päev?

„Praeguste toodete puhul mitte.”

Nii vastab soolestiku mikroobidega kursis olev Oulu ülikooli teadlane Justus Reunanen. Ta on kogu oma karjääri jooksul uurinud piimhappebaktereid ja probiootikume, vahendab Helsingin Sanomat.

Reunaneni sõnul on poodides ja apteekides müüdavatel probiootikumidel kaks peamist probleemi. Tavaliselt sisaldavad need korraga ainult ühte või kõige rohkem mõnda probiootilist tüve. Inimese soolestikus on seevastu 50–1000 liiki mikroobe.

„Kui teie soolestikus on näiteks 300 erinevat liiki ja üks liik antakse toiduga sisse, ei tee see seal suurt midagi,” sõnab ta.

Praegustes probiootikumiuuringutes antakse sageli näiteks 6 või 12 erineva probiootikumi segusid ja vaadatakse nende tervisemõjusid.

Teine probleem on see, et turul on palju tooteid, mille kohta pole teaduslikke uuringuid tehtud.

Reunaneni sõnul on Lactobacillus rhamnosus GG üks väheseid, millel on korralike teadusuuringutega tõestatud mõõdetav mõju tervisele. Selle kohta on tehtud üle tuhande uuringu.

Reunanen on tegelenud ka Lactobacillus rhamnosus GG tüve (praegu Lacticaseibacillus rhamnosus) uurimisega aastatel 2008–2009, mil ta töötas Helsingi ülikoolis.

Tüve kasutab Valio kaubamärk Gefilus ja Valio oli üks selle uuringu rahastajaid.

Üldiselt on probiootikumide valdkond Reunaneni sõnul „üsna metsik lääs”. Reunaneni sõnul on müügilt leitud preparaate, mis ei sisaldanud „ainsatki elavat bakterit”.

Kuna probiootikumid on toiduained, on nende regulatsioon kehvem kui ravimite puhul.

„Turul on igasuguseid kahtlasi asju,” sõnab ta.

Tavaliselt reklaamitakse probiootikume suure hulga bakteritega. Reunaneni sõnul oleks olulisem, et need hõlmaksid rohkem tüvesid.

Teisalt on nõuded ka kogusele. Üldiselt on arvatud, et tootes peaks olema vähemalt miljard ühe liigi bakterit, et see mõju avaldaks, ütleb Reunanen.

Preparaatide hulgas on ka väga kalleid tooteid, mida reklaamitakse kui eriti kangeid, kus on palju baktereid ja võib-olla paar erinevat tüve. Kas tasub minda neist osta?

Reunaneni arvates tugineb turundus sageli rohkem vaimsetele kujutlustele kui teaduslikele tõenditele.

„Ma ei paneks oma raha sellisesse tootesse või vähemalt vaataksin, kui palju toodet on uuritud. Kui keegi laseb toote turule ja ütleb, et see on parem, kuna sellel on palju tüvesid ja miljardeid baktereid, siis see mind ikkagi ei veena. Olen teadusuuringute põhjal veendunud.”

Reunaneni sõnul tõuseb isegi rahvusvahelises võrdluses Gefilus esile kõige paremini uuritud preparaadina.

Näiteks leidis Reunanen Pubmedi andmebaasist vaid 12 uuringut Danone’i Activia kohta. Pubmedist leidus aga üle 600 artikli Escherichia coli Nissle 1917 tüve kohta.

Igapäevakõnes kasutatakse sageli sünonüümidena mõisteid piimhappebakterid ja probiootikum. Need ei ole aga samad asjad.

Enamik kaubanduslikult saadaolevatest probiootikumidest on tõepoolest piimhappebakterid, mis kuuluvad kõige sagedamini perekonda Lactobacillus (nüüd Lacticaseibacillus).

Kuid probiootikumide hulka kuuluvad ka näiteks bifidobakterid, mis ei ole piimhappebakterid, ja probiootilised pärmseened.

Piimhappebakterid on seevastu rühm baktereid, mis toodavad piimhapet süsivesikute kääritamisel.

Nende hulka kuuluvad kõik piimhappebakterid, millest valmistatakse näiteks juustu, petipiima ja hapupiima. Piimhappebakteritega tehakse ka hapukapsast ja näiteks Parma sinki.

Reunanen kasutab seda teavet ise. Ta ütleb, et püüab piimhappebaktereid saada iga päev ja eelistab võimalikult mitmekülgseid allikaid. Tema sõnul võib proovida oma mikroobe rikastada kõigi hapendatud piimatoodetega

Reunanen ise valib näiteks jogurtit ostes iga kord erineva toote. Mõnikord on pakendi küljel kirjas „probiootiline”, mõnikord mitte.

Reunaneni hinnangul saab ta kuus ehk 30 erinevat happetüve. Ta ei osta kapsleid, vaid piimatooteid ehk näiteks juustu, petti ja hapukurki.

„Ühel päeval on selleks hapukapsas, teisel Gefilus ja kolmandal midagi Danone’ilt. See on natuke nagu aktsiatesse investeerimine, mis tähendab, et peaks hajutama. Mõnikord pole täielikku teadmist, millesse investeerida.”

Toodetes on ka see külg, et probiootilistes jogurtites on sageli „šokeerivalt palju” suhkrut. Reunaneni sõnul on küsimus, kas suhkur tühistab probiootilise toime.

„Olukord pole kerge.”

Seda pole ka muu, mis on seotud soolestiku mikroobidega. Neid uuritakse intensiivselt, kuid palju on veel avastamata.

Reunaneni sõnul on hästi teada, et neid mõjutab keskkond, geenid ja see, mis ema sünnikanalist ja näiteks liivakastist või metsast „pardale võetakse”.

Molekulaarsel tasandil aga ei mõisteta, kuidas inimene ise oma individuaalset mikrobiootat valib. See on kohutavalt paljude tegurite summa.

„Teadlasena näen, et meie Star Treki teekond tundmatutesse galaktikatesse on alles algamas,” sõnab ta.