Vaidlus käis algselt suure raha pärast, sest vaidluse objekt oli olnud üsna kallis.

Klient, keda selles loos kutsutakse Katiks, oli ostnud sõiduauto Mercedes-Benz C 63 AMG 79 995 euro eest, vahendab Iltalehti.

Auto oli seitse aastat vana ja selle läbisõidumõõdiku näit oli tehingu tegemise hetkel 78 000 kilomeetrit. Tehingut finantseeriti järelmaksulepinguga.

Enam kui aasta pärast, kui Kati üritas autot teise poodi müüa, osutus see avariiliseks. Tema sõnul pidas äri autot sel põhjusel väärtusetuks.

See teave tuli Katile üllatusena. Avarii infost raevununa läks ta algsesse poodi, see tähendab sellesse, mis oli talle auto müünud.

Kati andis mõista, et tehing tuleb tühistada. Ta nõudis peaaegu kogu ostusummat tagasi. Kogu summa osas oli ta nõus veidi järeleandmisi tegema, sest oli jõudnud oma autoga sõita umbes 20 000 kilomeetrit.

Müüja pakkus raha tagasi 1000 eurot, mis viis Kati endast välja. Tuhat eurot!

Kuna autokauplus ei olnud nõus tehingut tühistama ja poolte arvamuste erinevus oli üle 70 000 euro, soovis Kati selles küsimuses tarbijavaidluste komisjoni arvamust.

Kati teatas komisjonile, et nõuab müüjalt müügist loobumist ning sel juhul tuleb müüjal tasuda 73 687,20 eurot.

Auto hind vastas avariivaba auto hinnale ja müüja polnud sellest rääkinud, seisab otsuse taotluses.

Veel rääkis ta, et auto tagumised rehvid olid tugevalt kulunud, samuti oli rehvitöökoda teatanud, et tagaveljed on kõverad.

Kati paistis teadvat, et komisjon hindab kõrgelt kogu võimalikku kirjalikku materjali, mistõttu lisas ta oma otsuse taotlusele auto ajaloo aruande, sõnumivahetuse ja auto müügiteate.

Müüja lükkas Kati nõude tagasi. Müüja andmetel ei olnud tegemist autot oluliselt mõjutanud kahjustusega, vaid see oli kergesti parandatav.

Kõige tähtsam on, et auto saaks korralikult remonditud. Ilmselt on see tavaline parklas tekkinud avarii. Sellised kahjustused on väga levinud ega mõjuta auto väärtust, seisab vastuses.

Autokauplus suutis oma sõnade kinnituseks ka manuse anda. See oli näidisarvutus sarnase avarii põhjustatud kahjude parandamiseks. Esitule, esikaitseraua ja radiaatori vahetuse hinnaprognoosiks määrati 7718 eurot.

Komisjon alustas taaskord ostja mõistlikest ootustest: kas auto seisukord on olnud selline, nagu selle vanuse ja läbitud kilomeetrite põhjal arvata võib.

Samuti korrati üle, et müüja ei vastuta sõiduki tavapärasest kulumisest tekkinud puuduste eest. Hindamisel võetakse alati arvesse ka seda, kas sõiduki hind on kooskõlas üldise hinnatasemega.

Kati oli rõhutanud, et auto müüdi avariivabana ja hind oli sellega kooskõlas. Müüja seevastu oli avarii mõju pisendanud.

Rehvide kulumise ja väidetavate defektide kohta tagavelgedel teatab komisjon, et asjas ei ole tarbijakaitseseaduse kohast puuduse selgitust esitatud, seisab otsuses.

See oli selge. Need nn lisadefektid jäeti mängust välja. Komisjon kulutas selgelt rohkem aega tegeliku avarii teabe töötlemisele.

Juhtumis leidis komisjon, et tuvastati autol Saksamaal auto ajaloo andmetesse kantud kahjustused.

Asjast ei ole selgunud, et kindlustusselts oleks sõiduki maha kandnud ning esitatud remondikulude põhjal tundub kahju väike, leidis komisjon.

Komisjoni kinnitusel ei ole näidatud ka seda, et autol oleks Kati valduses olemise ajal tekkinud kahjustuste tõttu suur viga.

Arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu, ei ole ebatavaline, et sarnasel autol esineb mingisuguseid vigu, teatas komisjon.

Nüüd muidugi pakub huvi, kas auto müüdi ebaõigete andmetega. Varem on komisjon väga hoolikalt jälginud, kas ostjale on antud auto kohta õigeid andmeid.

Antud juhul komisjon andmetes vigu ei leidnud. Ja lõpuks mitte mingit muud tarbijakaitseseaduses viidatud viga.

Juhtumi puhul ei ole alust soovitada raha tagastamist, seisab otsuses.

Komisjonile meenus, et autokauplus pakkus Katile protsessi alguses tuhat eurot raha tagasi, mis aga vahepeal tühistati.

Müüja on oma vastuses tarbijavaidluste komisjonile oma pakkumist uuendanud. Selle valguses peab komisjon õigeks, et müüja tasub ostjale pakutud raha 1000 eurot.

Komisjoni otsus oli üksmeelne.

Tarbijavaidluste komisjoni otsused on soovituslikud, sest komisjon ei ole kohus. Umbes 80 protsenti ettevõtetest järgib soovitusi.